Tallinn, Tartu > Paide > Türi > Vanaõue Puhekeskus
22. ja 23. mai 2010.
Kõik sai alguse ideest mitte jätta esimene ühine väljasõit suve keskele nagu 2009. aastal juhtus, vaid üritada Minid kokku saada juba veidi varem, et võimalikke ühisüritusi suve peale rohkem oleks. Mõeldud-tehtud nagu öeldakse. Foorumis hõigati idee välja, leiti kõige sobivamad kuupäevad ja asuti tuuriks ettevalmistusi tegema. Kes püüdis ürituse jaoks midagi huvitavat välja mõelda, kes toimetas Mini kallal, et ikka autokesega kohal olla ja kes püüdis nädalavahetust vabaks saada.
Tallinnast startijad kogunesid 22. mai hommikul kella 9 paiku Ülemiste parklas ja väljasõidu ajaks oli kohale saabunud 5 Mini – Janno ja Laura, Oliver ja Hela, Eino, Henn ja Tiina, Margo ning Ares ja Helen saateautol. Tervitussõnad ja esimesed muljed vahetatud ning pildid lõõskavas kevadpäikeses tehtud, asuti nelja Mini ja saateautoga Paide poole teele. Oliver pidi kurikuulsa kolmetähelise asutuse tõttu seekord veel koju jääma, kuigi üks ilus punane Mini oleks rivis vägagi ära kulunud.
Teekond Paidesse kulges rahulikult mööda Tallinn-Tartu maanteed kauni Eestimaa looduse keskel. Suurimaks vahejuhtumiks oli spidomeetri töölepingu ülesütlemine Margo Minil. Kusjuures juhtus see enam-vähem samas kohas kus viimasel tuuril Ülari Mini seisma jäi. Kokkusattumus? Kuid kuna see kiirusele ei mõjunud, siis ei hakatud selle pärast isegi peatuma.
Paides tehti jala- ja seljasirutuspeatus Maksimarketi parklas, kus neljale Minile lisandus veel kolm – Andreas koos Heili ja neljajalgse Dellyga, Harri ning Kairi isa. Seega sai meid kokku seitse Mini, mis oli juba tunduvalt parem kui algne neli. Nii et uudistamist ja jutuainet jätkus veel pikaks ajaks. Kuid kuna järgmiseks sihtkohaks oli Türil asuv Eesti Ringhäälingumuuseum, siis oli aeg edasi liikuda.
Eesti Ringhäälingumuuseum asub Türil kenas väikeses majas raudtee ääres, mis võimaldas Minid kõrvalasuvasse parklasse ühte rivvi seada, kus siis inimesed neid vaadata said. Muuseumikülastus oli planeeritud koos giiditeenusega ja kokkuvõttes võib öelda, et see oli iga oma senti väärt. Giid rääkis huvitavalt Eesti Ringhäälingu algusaegadest, andis ülevaate erinevatest ajastutest ja kasutusel olnud tehnikast, rääkis Eesti Ringhäälingu jaoks olulistest inimestest, laskis kuulata helilõike ja näitas filmisalvestisi ning võimaldas kohapeal raadiokommentaatori tööd proovida, mis Minilistele rohkelt nalja pakkus. Ilma giidita ei oleks omandanud vist veeranditki mida muuseumil pakkuda oli.
Väga positiivse muuseumikogemusega suunduti edasi lõunastama Krahv Dracula nimelisse söögikohta. Nimele omast teenindamist ja roogade küpsust sai nii mõnigi lõunastaja omal nahal tunda, aga see ei kahandanud head seltskonnavaimu ja ei seganud mõnusat terrassil söömist. Kuna lõunasöök oli päris rammus ja päike säras kuumemalt kui tavalisel palavaimal Eesti suvepäeval, siis otsustati, et laadale minnakse ikkagi Minidega, mitte ei hakata oma jalanõude taldasid kulutama.
Lillelaadal parkimiskohta otsides sattusime äärmiselt meeldivate ja sõbralike korraldajate otsa, kes võimaldasid meil Minid otse peavärava kõrvale kauni kasesalu alla parkida, nii et kõik Minid vaatasid oma rõõmsate nägudega laada poole. Hiljem selgus, et Minid said ka väga palju laadaliste tähelepanu. Laat ise oli värvikirev nii pakutava kauba kui külaliste osas ja uurimist ning uudistamist jätkus seal pikaks ajaks. Ja nii mõnigi Miniline andis ka oma panuse kohaletulnud kaupmeeste taskusse. Kuid kuumus tegi oma töö ja nii sai maha peetud hoopis omapärane eksprompt piknik Minide taga varjulises kasesalus.
Ühiselt otsustati, et on aeg võtta suund meie õhtusele peatuspaigale – Vanaõue Puhkekeskusele. Enne Türilt väljasõitu tehti veel moonavarumine Grossi poes kus Minilistega liitus viimane ekipaazh – Jaan, Murel, Jüri ja Mart. Hetkeks saime kokku lausa 8 Mini, mis kevade kohta ei olegi nii kehv tulemus. Teel Vanaõuele sai sõidetud Minituuridele juba kohustuslik kruusakatse, mis nii mõnelgi hambad tolmust krigisema pani või siis siseorganid kehas ümber paigutas.
Vanaõue Puhkekeskus osutus kohapeal suuremaks ja ilusamaks kui kodulehe piltidelt tundunud oli. Suur peamaja ja mahukas varjualune rohkete laudade ja pinkidega otse jõe kaldal ning kämpingumajakesed veidi eemal mäe nõlval. Idüll missugune.
Mõnusa jutuajamise saatel seati üles grillid ja tehti ettevalmistusi õhtusöömaajaks. Vahepeal lennutati taldrikut, taoti palli, põrgati batuudil, õnnitleti Jüri eduka krossisõidu puhul ning tehti mõnus tutvustusring, et kes kelle ja millega tuli ning kui kaua juba Mini omanik ollakse. Kui kõht maitsvaid grilltooteid täis, tehti ära järgmine pidulik osa – hiljutise sünnipäevalapse Jaani õnnitlemine, mis osutus kõige suuremaks üllatuseks just sünnipäevalapsele endale. Hetke kui sünnipäevalaulu ajal Jaani nimi kõlas ning Jaani näoilme muutust sel ajal võiks lausa „Kodak moment“-iks nimetada.
Õnnesoovidele ja koogisöömisele järgnes juba traditsiooniks saanud ning kauaoodatud viktoriin, mille Argo oli koostanud. Kui küsimustelehed olid välja jagatud võis kõrvaltvaatajale vägagi kummaline vaatepilt avaneda – kaks laudkonda inimesi, igaüks erinevas asendis pingsalt enda ette põrnitsemas ja aeg-ajalt midagi lõbusalt kommenteerimas. Siinkohal suur tänu Argole küsimuste väljamõtlemise ja viktoriini ettevalmistamise eest.
Kui kõik olid oma vastustelehed ära andnud, asus Janno punkte kokku lugema ja ülejäänud tegid ettevalmistusi varikatuse alla liikumiseks, kuna sääskede hordid olid juba väljakannatamatuks muutunud, lisaks pidid osad Minilised koduteele asuma. Viktoriini auhinnatseremoonia toimus Minide vahel, kus siis Janno võitjad välja kuulutas. Auväärse kolmanda koha saavutas Eino, teiseks tuli Henn ning kõige rohkem õigeid vastuseid teadis seekord Harri. Palju õnne võitjatele.
Auhinnad jagatud, saadeti koduteele esimesed lahkujad ja lubati peatselt taaskohtuda. Edasine mõnus istumine toimus varikatuse all Minidest ja teistest teemadest rääkides, taustaks jõe vaikne vulin ja ööbikute laksutamine kaunil kuuvalgel ööl. See kõik andis inspiratsiooni ka Minisid kuu- ja tehisvalguses jäädvustada. Kuid pikk päev tegi oma ja varsti pugesid ka viimased Minilised sääsepinina saatel põhku.
Hommik Vanaõuel algas allesjäänud Minilistele maitsva hommikusöögi ja plaanipidamisega. Kuna ilm oli jahedam ja pilvisem ning enamustel omad plaanid ning kruusatee kohe üldse ei kutsunud, otsustati Miniklubi Kevadtuur lõppenuks lugeda. Parklas tehti veel viimased klõpsud ja sooviti üksteisele head teed, et hiljemalt Miniklubi Suvepäevadel kohtuda.