Uku millal järgmine kord minek, mul on juba uus nimekiri valmis asjadest mida vaja...
)Nodi toimetamine UK-st Eestisse
hehe. kusjuures ka mul endal jäi päris mitu asja tegemata nii et järgmine tripp toimub küll ja mitte väga pika aja pärast. Nimelt veebruari lõpus sõidan ma Ghenti Belgias ning sealt on ühe päeva tripp inglismaale. Seega, rahvas, pange aga oma uued tellimusnimekirjad valmis, sest ma saan teile jälle nänni tuua. Veebruari lõpp 2010! kusjuures siis on transakulud väiksemad, sest Ghent-London-Ghent on meelierutavalt lühem reis kui praegune.
kusjuures siis on transakulud väiksemad, sest Ghent-London-Ghent on meelierutavalt lühem reis kui praegune.Mis aga tänast päeva puudutab, siis märgusõnaks oli "sõidame Londonis". Kasutades ära pühadeaega, millise võib võrdsustada hõreda liiklusega ning automaksuvabastusega Londonis, otsustasime minna linna peale autoga tiirutama. Tegelikult olime sundseisus, sest jõul on nendele nii püha, et lind ei situ ja rong ega buss ei sõida. Seega valikud kesklinna saamiseks Harrow linnaosast piirnevad takso, jalutamise ja oma autoga. Esimene on välistatud ca 100 naelase hinna tõttu ning teine seetõttu, et see on 30 km. Mis siis ikka. Olengi tahtnud päris südalinnas sõita ise roolis istudes ja tunda ennast vähemalt kui Jeremy Clarkson
pean tunnistama, et ei ole nii lihtne ülesanne, kuigi TomTom meile kenasti kisas, kuhu vaja on. Ja kuigi liiklus sinnasuunal oli pühadeliselt hõre (loe: vaid üksikud autod), siis seal ja tagasi oli liiklus... Londonlik. Ja seetõttu ei ole see just lihtne tegevus, leidmaks õiget rida kus olla. Eriti karm aga on see, et bussiread algavad sama äkki kui tulevad ootamatud ristmikud ning nendel sõitmine maksab 140 naela trahvi. Seda ma eriti maksta ei taha ning seetõttu tuli päris mitu korda kiiresti õigesse kohta kolida.
aga sellegipoolest on see autopedele "must do". Olen sõitnud teisteski euroopa suurlinnades ja enne tänast arvasin, et Madridis sõitmine on suht hull... siis tegelikult on siin veelgi hullem. Teed on halvad ja löökauke on palju. teed on kitsad ning käänulised. Kaugelt näha et väga vana infrastruktuur ja läbimõtlemata. See tähendab, et tähelepanu on kogu aeg punnis ning kuigi sõitsime ainult ca 100 km (2 h 55 min ja keskmine kulu 5,8/100), siis minu nahk sai täitsa märjaks lihtsalt seepärast, et pöörakute arv ja tihedus on kohati nii suur, et ilma hääljuhtimiseta (mis ütleb ette ülejärgmise pööraku), ei jõua navi lihtsalt järgi ning kui ta ütleb, et on pöörak, on juba hilja. No ja siis peab vaatama, et igasugu äärekivide ja postide ja saarekeste otsa ei sõida. sõitsin pimedas, mis tähendab, et neid oli veel topeltraske näha, sest teed olid natuke märjad (= peegeldus) ning need ei ole kunagi valgustatud. Lisaks on London üldse iseloomustatav suhtelise pimeduse poolest. St minu kogemus ütleb, et muud linnad on paremini valgustatud.
Aga mis ma kirun! oli üks mõnus sõit ning kuidagi väga uhke tunne on nüüd olla. Üks "1000 things to do before you die" on tehtud!
Tower bridge
Canary Wharf
oravakene ja London
vaade London bridge pealt
vaade teisele poole
sisenemine kesklinnatsooni
sõitmine Londonis
ja lõpetuseks: "kui vend on külas, on pool tuba Mini juppe täis"
pean tunnistama, et ei ole nii lihtne ülesanne, kuigi TomTom meile kenasti kisas, kuhu vaja on. Ja kuigi liiklus sinnasuunal oli pühadeliselt hõre (loe: vaid üksikud autod), siis seal ja tagasi oli liiklus... Londonlik. Ja seetõttu ei ole see just lihtne tegevus, leidmaks õiget rida kus olla. Eriti karm aga on see, et bussiread algavad sama äkki kui tulevad ootamatud ristmikud ning nendel sõitmine maksab 140 naela trahvi. Seda ma eriti maksta ei taha ning seetõttu tuli päris mitu korda kiiresti õigesse kohta kolida.
aga sellegipoolest on see autopedele "must do". Olen sõitnud teisteski euroopa suurlinnades ja enne tänast arvasin, et Madridis sõitmine on suht hull... siis tegelikult on siin veelgi hullem. Teed on halvad ja löökauke on palju. teed on kitsad ning käänulised. Kaugelt näha et väga vana infrastruktuur ja läbimõtlemata. See tähendab, et tähelepanu on kogu aeg punnis ning kuigi sõitsime ainult ca 100 km (2 h 55 min ja keskmine kulu 5,8/100), siis minu nahk sai täitsa märjaks
lihtsalt seepärast, et pöörakute arv ja tihedus on kohati nii suur, et ilma hääljuhtimiseta (mis ütleb ette ülejärgmise pööraku), ei jõua navi lihtsalt järgi ning kui ta ütleb, et on pöörak, on juba hilja. No ja siis peab vaatama, et igasugu äärekivide ja postide ja saarekeste otsa ei sõida. sõitsin pimedas, mis tähendab, et neid oli veel topeltraske näha, sest teed olid natuke märjad (= peegeldus) ning need ei ole kunagi valgustatud. Lisaks on London üldse iseloomustatav suhtelise pimeduse poolest. St minu kogemus ütleb, et muud linnad on paremini valgustatud.Aga mis ma kirun! oli üks mõnus sõit ning kuidagi väga uhke tunne on nüüd olla. Üks "1000 things to do before you die" on tehtud!
Tower bridge
Canary Wharf
oravakene ja London
vaade London bridge pealt
vaade teisele poole
sisenemine kesklinnatsooni
sõitmine Londonis
ja lõpetuseks: "kui vend on külas, on pool tuba Mini juppe täis"
Eino jah, jõudis juba oma juppidel järgi käia. Kes kohe tahab omi juppe, võib tulla. Mina panin praegu reisijutu kirja.
Nonii, õnnelikult tagasi roadtripilt ning aeg teha järeldusi ja kokkuvõtteid. Reis oli edukas ning Londonist õe parkimiskohalt vanematekodu ukse taha on täpselt 2600 km. Marsruudist kõrvale ei kaldunud huvitav on veel märkida seda, et Tallinn-Dunkerque marsruudi läbimiseks kulus 31 h 17 min ning nüüd teistpidi sõites London-Tallinn kulus 31 h 18 min. Seega sisuliselt sama ning see näitab, et sõitsin kokku 2 h kiiremini ehk teisisõnu Dover-London lõigu võrra kiiremini. Kusjuures keskmises kiiruses kajastus see üksnes nii palju, et tagasisõidu keskmine kiirus oli 83 km/h, samas kui Tallinn-Dunkerque oli 78 km/h. Seega selleks, et saada kohale 2 h varem, tuleb tõsta keskmist kiirust 5 km/h võrra . ilmselt saavutasin suurema keskmise kiiruse seetõttu, et tagasiteel uhasin kiirteel päris pikalt ca 160 km/h ning ka Holland, Belgia, Prantsusmaa sõitsin võrreldes teise suunaga kiiremini. Leedu ja Läti olid ka tagasitulles jubeaeglased. no ei saa mööda sõita ja kohalikud munevad 60 km/h. ilmselt masu tõttu on seal elu seisma jäänud ja kellelgi kiiret ei ole.
Koostasin ka reisi halbade teede TOPi. List halvemuselt paremuse suunas
1) Riia ringtee (vaata allpool on juutuubi video link)
2) Tallinn, kõik teed
3) Londoni südalinn, väikesed teed
4) Varssavi väljasõit E67 teed pidi, alates kesklinnast ca 20 km
5) Antwerpeni ümbersõit
6) Poola ca 15 km enne kiirteed
7) saksamaa kiirteed suuremas osas
ehk siis pole hullemat teed kogu reisi jooksul kui ca 5 km Riia ümbersõitu sealt tammi pealt ja enne seda. No nii hull, et mine halvaks. korra käib isegi põhi vastu maad ja pea iga löök lööb vedru põhja koormatud autol. Reisi halbuselt teine emotsioon oli Varssavist väljasõit E67 teed pidi, sest seal olid ka suured augud ning neid vältida ei õnnestunud. Aga see ei ole nii hull, kui Tallinn üldiselt. Ennekõike just seetõttu, et Tallinnas on KÕIK kaevuluugid suured augud ning võrreldes Varssaviga on Tallinna teed tasasemad, aga rohkemate löökaukudega - seal on ikka suured augud kruusa täis pekstud, meil peksavad rattad augupõhjasid. Ja kommenteerida tahaks veel Saksa kiirteid. See on küll müüt, et need head on loomulikult on ka sadade kilomeetrite viisi head ja tasast teed, st uus asfalt peal, kuid vähemalt risti läbi Saksamaa sõites on enamus kiirteest selline, et autos lugeda ei saa. Poola kiirtee on parema kvaliteediga. Saksamaal on betooniplaatide liitekohad ning õõtsub palju. Meenutan siinkohal 2008 suvist sõitu seal fiestaga, kus korra niimoodi põrutas, et makipaneel jalga lasi. Aga eks tee kvaliteedi lükkab kõrvale fakt, et sõida (enamasti) nii kiiresti kui tahad. ja eks suuremad kiirused triigivad paljud ebatasasused välja kah. Minu järeldused tuginevad 100...120 kiirustelt ennekõike.
Eelmisesse juppi jätsin kirjutamata ühest eksperimendist. Nimelt sinnasuunal Leedus tuli tagumine number lume tõttu lahti ning Suwalkis võtsin ta üldse ära ja viskasin jalge alla sulama-kuivama. Mõtlesin, et teen eksperimendi, et kui kaua saan ilma tagumise numbrita sõita, kuni politsei kinni peatab. Vastus - järgmised 800 km ehk siis läbi Poola sõitsin nii, et kedagi ei huvitanud, kuigi politseid leidus ja ka järgi sõitis. Aga napilt saksamaal kiirteele jõudnud, haakis politsei Passat ennast kõigepealt sappa ja siis sõitis ette ning käskis mul järgneda. Sõitsime 5 km ja kiirteelt maha. Seal siis ilmusid kaks saksa näkki akna juurde ning kutsusid mu välja auto taha, ütlemaks, et mul pole numbrit. Kui ma väljendasin ennast saksa-inglise segakeeles ja tegin selgeks, et "zu viel schnow in Poland" ja autost numbri võtsin, siis sai tädide uudishimu rahuldatud ning lasid minema. Eks nad tahtsidki lihtsalt öelda, et mul numbrit pole - äkki ma ei tea. Ja kuna ma siis olin mingi vale kiirtee peal ja vales suunas, küsisin, et kuda tagasi saan - ta ütles vaid, et keera mu järgi ja nii me siis keerasimegi mingil väiksemal kiirteel lihtsalt lambist üle topelt pidevjoone tagasi ning õigele kiirteele mingi puhkeplats pärast Berliini - seal panin numbri sissepoole klaasi taha.
Mis veel tagasisõidu numbreid puudutab, siis Londonist hakkasime sõitma 27.12 kell 22.45 kohaliku aja järgi ning Doverisse oli 207 km. 2 am inglise aja järgi lahkus laev ning 5:20 Prantsusmaa aja järgi olime laevalt maas Dunkerques. Mäletatavasti tankisime sinnasuunal mingi mõnedkümned km enne laevaleminekut ning mul oli paagis ikka sama kütus. Sellesamaga vedasin välja Belgiasse ning tankisime kusagil enne Antwerpenit, kus mahtus sisse 41,84 liitrit, olles sõitnud 857 km ning märkimist väärib, et odomeeter näitas tanklas 23444 km. See oli siis 28.12 ommikul ja kütusekulu oli seega 4,88 liitrit sajale. See on siis kogu inglismaa, Londoni kesklinn, kiirteid, koha peal tuksumist jne jne jne. Ei üldse paha. ning parim on see, et auto ise näitas 5,0 mis tähendab, et tegelik kulu on väiksme, kui näitab auto pardakompuuter. spido küll näitab alati 5 km/h rohkem kui on tegelik kiirus, kuid odomeeter eksis 1000 km peale vaid 2 km. See on siis navi ning odo võrdlus. Sisuliselt nullisin mõlemad Antwerpenis ning siis 1000 km hiljem võrldesin. Antwerpeni eel tangitud kütusega sõitsin 884 km, mis tähendas, et 430 km oli veel Varssavini. kell oli 19:28 Eesti aja järgi, kui ma paaki 42 liitrit sisse pressisin. kulu ca 4,7 mis on väga hea arvestades, et ca 1,5 h uhasin 160 km/h.
Siinkohal aga tahakski peatuda VW kontserni kolmesilindrilisel 1,4 TDI mootoril. Kippusin ikka arvama, et see on natuke mõttetu mootor ning mõtlesin nagu ka Clarkson ütles : "you are better off with a bigger engine" ... eriti kui võrdlesin seda isa 1.9 TDI passatiga, millega Tallinn-Tartu korduvalt 4,3 l / 100 km kuluga sõidetud. Ehk siis suurem auto, suuremad kiirused ja väiksem kulu. Nüüd aga mõtlen, et pole sell 1,4 TDIl häda midagi. pikkade sõitude keskmine kulu tuleb täpselt see, mis räägib tehas - 4,1 l / 100 km maanteel. Kui teistel autodel suureneb kütusekulu graafikul ca 45 kraadise nurga all ning kiiruse kasvades muutub kütusekulu tõus suuremaks, siis sellel pisikesel turbomootoril on kütusekulu 100 km/h sõites ca 4,7...5 sõltuvalt teekattest ning ilmast, kuid kiiruse kasvades 20 võrra, kulu eriti ei kasva! ning veel 20 km/h edasi on kasv väike, aga kaheldav. Minu testid Saksamaal näitasid, et kiirusel 100 km/h on kulu ca 4,8; kiirusel 120 ca 5 või natuke peale; kiirusel 140 ca 5,5 ning kiirusel 160 ca 6 l/100 km. Sealt edasi ei viitsinud mõõta, sest ei tahtnud 50 km nii kiiresti sõita. lärmakas ja ega diislid ju kõrgeid pöördeid ei armasta. Tipp tuleb sarnaselt mu Fiestaga suht ruttu kätte ning mõlemal puhul tuleb tipp ainult seetõttu, et käigud saavad otsa. mitte jõud. Ja piinlikkusega pean tunnistama, et see 1,4 TDI kiirendab 80-120 paremini kui mu fiesta ning kiirustel 160 + ronib ta ka sama hästi. Väga hämmastav mootor. Ning nüüd pärast seda sõitu on talle ilmselt ka sissesõit korralikult ära tehtud, mis tähendab, et ta muutus vaiksemaks ja sujuvamaks. enne oli natuke robustsevõitu. Ja veel tahan öelda seda, et penskarile ilmselt paremat autot ei ole. Tagasitee poolas alates tankimisest kuni kiirteeni oli selline 60...80 km/h kolonnis kulgemine. Küll kiirenduste ja aeglustustega ning need miljonid 70 alad seal vähendasid kiiruse 40...50 peale. Kui kiirus langes alla 55, siis vahetasin käigu alla, kuid muudel juhtudel ma kangi ei puutunud - sitkust on piisavalt sõitmaks 55 - 19x viienda käiguga. ning 80-120 möödasõite teeb ka viiendaga väga hästi (vaata videot). küll aga on märkimisväärne see, et nood ca 50 km eelkirjeldatud viisil sõitmist hellitasid mind 3,5 l / 100 km keskmise kütusekuluga. Küll aga soovitan ma kõigil, kes peaksid sellise Skoda Fabia ostma, tellida tugevdatud vedrustus - eriti läti p***eaugus lõi tagumist vedru pidevalt põhja. noh, eks oli ka koormat mingi 130..150 kg taga otsas, kuid sel elukal on see tugevdamata variant, ning olles sõitnud ka tugevdatuga võin öelda, et "with strenghtened suspension you are better off"
nii, igatahes reis oli tore antwerpeni eel tankisime ning natuke pärast antwerpenit magasime autos tund aega. Ma lihtsalt tundsin, et ei taha unega võidelda ja niikuinii oli valgeks minemas - seega tund aega magasin, sain värskeks ning oli läinud valgeks. ja pull oli see, et kuni Augustowini Poolas ei tulnud mul kordagi und. Tegin küll paar-kolm sirutus/kusepausi, kuid need olid sellised, et isegi autot välja ei suretanud. Hannoveri juures sõime ka pool tundi, aga muidu oli koguaeg sõitmine. Augustowis magasime tunni ning Suwalkis magasime tunni. Rohkem ei maganud selle sõidu jooksul seega London-Tallinn ühe juhiga = 2 h London-Dover, 30 min laevaootamist, 2,5 h laevasõit ja laevalt maha, pool tundi söök, kokku max pool tundi sirutus ja kusepausid ning 3 h magamist. seega 31 h 18 min + 3 h + 2,5 h = ca 37 h. Tegin ka isikliku järjestsõidurekordi. kahjuks ei mäletanud, kui palju pärast tankimist unepaus oli, kuid ca 1400 km lasin jutti
Suwalkis tankisin ka, kohe pärast unepausi. Shellist toppisin paagi punni täis ja mahtus 32 liitrit pärast 705 km läbimist Poolas. see on siis 4,5 l / 100 ja seal on ka kiirtee @140 km/h ning auto töötamine esimese tunniajase magamispausi jooksul. hea, peaks ütlema.
485 km hiljem olime Läti-Eesti piiri lähedal ning kuna Lätis on odavam kütus, toppisin paaki 21,15 liitrit kütet juurde, mis tähendab, et Leedu-Läti kulu tuli 4,36 l / 100 km mis on hea, arvestades möödasõite, lumesadu ning ütleme nii, et sõit oli kõike muud kui stabiilne (vaata videot)
ja nii see sõit läkski. Ebamugavamaks tegi asja see, et autos oli väga palju juppe ning ma ei saanud juhiistet nii taha sõita, kui oleksin tahtnud. Seetõttu väsis mingi hetk selg ära ning vasak põlv (ei kasutanud eriti vasakut jalga) muutus valusaks mingi hetk. aga pärast sirutust oli ok hälle. Seega alati jälgige, et istumisasend oleks mugav ja kõik on tehtav. Ja eelmised ööd tuleb korralikult magada. Ma ei maganud ei sinna ega tagasisuunale eelneva öö jooksul piisavalt, usun, et kui oleksin maganud, oleksin ka ilma unepausideta ära sõitnud kogu reisi. kohvi ja energiajooki väga palju ei kulunudki
Enne tagasisõitu tegime veel ka turistireisi Londoni peal ning ühe päeva shoppasime. Ja eelnevast olen juba kirjutanud. Shoppamispäevast ei ole nagu midagi eriti kirjutada. Kui vaid seda, et jõulujärgsed allahindlused on väga magusad ning oleks eelarve vähe parem olnud, võinuks väga soodsalt garderoobi uuendada. tegelt oli lausa valus, et ei saanud omale midagi lubada. Raamatud, CD-d, DVD-d ... RIIDED! ah, valus ja nagu öeldakse - kui sa Londonist midagi ei leia, siis pole sul seda vaja ka. Inglismaale kohaselt oli ilm heitlik - kord oli ilus ja selge, siis oli vihm, siis oli lörts ja siis oli maailma kõige ilusam päikeseloojang selge taevaga. ja nii tegelt iga päev. koguaeg jäime kuidagi vihma kätte. Pühapäev, ehk siis tagasisõidule eelnev päev kulus kõik klishee Londoni turistindusele. Esimene põnevam asi oli Camdeni linnaosa. See on selline hipi(likum) linnaosa natuke ning see on ennekõike kuulus oma turu poolest- sinna soovitan kõigil minna. See on hiiglaslik, see on suur, see on kirju, seal on palju asju ning see on HIIGLASLIK 
vähemalt meie mastaapidele siin. Ja seal on kõike huvitavat müügis. ah, ma parem ei kirjuta rohkem. nii mõnus, et valus on mõelda tagasi Ja siis läksid õde koos sõbrantsiga koju ning meie kaks tegime "turbojalutuskäigu" läbi "best of London" .. ehk siis maandusime metrooga Notting Hillis ning kõndisime sealt ca 10...12 km läbi linna kuni Big Benini, kust Westminsteri jaamas uuesti metroosse istusime. Nägime ära rikkurite linnaosa ning kõik Londoni suuremad vaatamisväärsused. eelmised päevad juurde ning võib öelda, et nüüd võib muuseume ja muid selliseid sisetingimusi rünnata järgmistel reisidel. Ja kindlasti peaks iga londoni turist võtma mingi hetk rendiauto või minema oma autoga ning sõitma risti-rästi läbi linna. Eriti õhtusel ajal. Canary Wharf on kena vaadata ning see tunne, mis valdab nt üle Toweri silla sõites... mmmmmmmõnus!
ja nüüd pilte:
shoppinguringi ajal klõbistasin lihtsalt linnavaateid:
Camden:
ja siis mõni pilt veel Notting Hillist:
Londoni kuulsamat poolt:
aitab
igatahes siis hakkasime tagasi sõitma. Pildid Doverist:
auto polnud just kõige tühjem
Saksamaa kiirteed:
täpselt nii üksluine ta oligi, kui piltidelt paistab. pole seal põnevat midagi ning tunne on, et need ei saagi otsa.
aa, siiski natuke põnevam oli see, kui päike välja tuli:
vähe erinevam oli Leedus ja Lätis, mis nägid välja nii:
aga eriti Leedus oli palju lörtsi ja sisuliselt tuli sõita lörtsi sisse söidetud kahes jäljes - sp ei saanud mööda ka.
järgmiste reisideni
Nonii, õnnelikult tagasi roadtripilt ning aeg teha järeldusi ja kokkuvõtteid. Reis oli edukas ning Londonist õe parkimiskohalt vanematekodu ukse taha on täpselt 2600 km. Marsruudist kõrvale ei kaldunud
huvitav on veel märkida seda, et Tallinn-Dunkerque marsruudi läbimiseks kulus 31 h 17 min ning nüüd teistpidi sõites London-Tallinn kulus 31 h 18 min. Seega sisuliselt sama ning see näitab, et sõitsin kokku 2 h kiiremini ehk teisisõnu Dover-London lõigu võrra kiiremini. Kusjuures keskmises kiiruses kajastus see üksnes nii palju, et tagasisõidu keskmine kiirus oli 83 km/h, samas kui Tallinn-Dunkerque oli 78 km/h. Seega selleks, et saada kohale 2 h varem, tuleb tõsta keskmist kiirust 5 km/h võrra . ilmselt saavutasin suurema keskmise kiiruse seetõttu, et tagasiteel uhasin kiirteel päris pikalt ca 160 km/h ning ka Holland, Belgia, Prantsusmaa sõitsin võrreldes teise suunaga kiiremini. Leedu ja Läti olid ka tagasitulles jubeaeglased. no ei saa mööda sõita ja kohalikud munevad 60 km/h. ilmselt masu tõttu on seal elu seisma jäänud ja kellelgi kiiret ei ole. Koostasin ka reisi halbade teede TOPi. List halvemuselt paremuse suunas
1) Riia ringtee (vaata allpool on juutuubi video link)
2) Tallinn, kõik teed
3) Londoni südalinn, väikesed teed
4) Varssavi väljasõit E67 teed pidi, alates kesklinnast ca 20 km
5) Antwerpeni ümbersõit
6) Poola ca 15 km enne kiirteed
7) saksamaa kiirteed suuremas osas
ehk siis pole hullemat teed kogu reisi jooksul kui ca 5 km Riia ümbersõitu sealt tammi pealt ja enne seda. No nii hull, et mine halvaks. korra käib isegi põhi vastu maad ja pea iga löök lööb vedru põhja koormatud autol. Reisi halbuselt teine emotsioon oli Varssavist väljasõit E67 teed pidi, sest seal olid ka suured augud ning neid vältida ei õnnestunud. Aga see ei ole nii hull, kui Tallinn üldiselt. Ennekõike just seetõttu, et Tallinnas on KÕIK kaevuluugid suured augud ning võrreldes Varssaviga on Tallinna teed tasasemad, aga rohkemate löökaukudega - seal on ikka suured augud kruusa täis pekstud, meil peksavad rattad augupõhjasid. Ja kommenteerida tahaks veel Saksa kiirteid. See on küll müüt, et need head on
loomulikult on ka sadade kilomeetrite viisi head ja tasast teed, st uus asfalt peal, kuid vähemalt risti läbi Saksamaa sõites on enamus kiirteest selline, et autos lugeda ei saa. Poola kiirtee on parema kvaliteediga. Saksamaal on betooniplaatide liitekohad ning õõtsub palju. Meenutan siinkohal 2008 suvist sõitu seal fiestaga, kus korra niimoodi põrutas, et makipaneel jalga lasi. Aga eks tee kvaliteedi lükkab kõrvale fakt, et sõida (enamasti) nii kiiresti kui tahad. ja eks suuremad kiirused triigivad paljud ebatasasused välja kah. Minu järeldused tuginevad 100...120 kiirustelt ennekõike.Eelmisesse juppi jätsin kirjutamata ühest eksperimendist. Nimelt sinnasuunal Leedus tuli tagumine number lume tõttu lahti ning Suwalkis võtsin ta üldse ära ja viskasin jalge alla sulama-kuivama. Mõtlesin, et teen eksperimendi, et kui kaua saan ilma tagumise numbrita sõita, kuni politsei kinni peatab. Vastus - järgmised 800 km
ehk siis läbi Poola sõitsin nii, et kedagi ei huvitanud, kuigi politseid leidus ja ka järgi sõitis. Aga napilt saksamaal kiirteele jõudnud, haakis politsei Passat ennast kõigepealt sappa ja siis sõitis ette ning käskis mul järgneda. Sõitsime 5 km ja kiirteelt maha. Seal siis ilmusid kaks saksa näkki akna juurde ning kutsusid mu välja auto taha, ütlemaks, et mul pole numbrit. Kui ma väljendasin ennast saksa-inglise segakeeles ja tegin selgeks, et "zu viel schnow in Poland" ja autost numbri võtsin, siis sai tädide uudishimu rahuldatud ning lasid minema. Eks nad tahtsidki lihtsalt öelda, et mul numbrit pole - äkki ma ei tea. Ja kuna ma siis olin mingi vale kiirtee peal ja vales suunas, küsisin, et kuda tagasi saan - ta ütles vaid, et keera mu järgi ja nii me siis keerasimegi mingil väiksemal kiirteel lihtsalt lambist üle topelt pidevjoone tagasi ning õigele kiirteele mingi puhkeplats pärast Berliini - seal panin numbri sissepoole klaasi taha.Mis veel tagasisõidu numbreid puudutab, siis Londonist hakkasime sõitma 27.12 kell 22.45 kohaliku aja järgi ning Doverisse oli 207 km. 2 am inglise aja järgi lahkus laev ning 5:20 Prantsusmaa aja järgi olime laevalt maas Dunkerques. Mäletatavasti tankisime sinnasuunal mingi mõnedkümned km enne laevaleminekut ning mul oli paagis ikka sama kütus. Sellesamaga vedasin välja Belgiasse ning tankisime kusagil enne Antwerpenit, kus mahtus sisse 41,84 liitrit, olles sõitnud 857 km ning märkimist väärib, et odomeeter näitas tanklas 23444 km. See oli siis 28.12 ommikul ja kütusekulu oli seega 4,88 liitrit sajale. See on siis kogu inglismaa, Londoni kesklinn, kiirteid, koha peal tuksumist jne jne jne. Ei üldse paha. ning parim on see, et auto ise näitas 5,0 mis tähendab, et tegelik kulu on väiksme, kui näitab auto pardakompuuter. spido küll näitab alati 5 km/h rohkem kui on tegelik kiirus, kuid odomeeter eksis 1000 km peale vaid 2 km. See on siis navi ning odo võrdlus. Sisuliselt nullisin mõlemad Antwerpenis ning siis 1000 km hiljem võrldesin. Antwerpeni eel tangitud kütusega sõitsin 884 km, mis tähendas, et 430 km oli veel Varssavini. kell oli 19:28 Eesti aja järgi, kui ma paaki 42 liitrit sisse pressisin. kulu ca 4,7 mis on väga hea arvestades, et ca 1,5 h uhasin 160 km/h.
Siinkohal aga tahakski peatuda VW kontserni kolmesilindrilisel 1,4 TDI mootoril. Kippusin ikka arvama, et see on natuke mõttetu mootor ning mõtlesin nagu ka Clarkson ütles : "you are better off with a bigger engine" ... eriti kui võrdlesin seda isa 1.9 TDI passatiga, millega Tallinn-Tartu korduvalt 4,3 l / 100 km kuluga sõidetud. Ehk siis suurem auto, suuremad kiirused ja väiksem kulu. Nüüd aga mõtlen, et pole sell 1,4 TDIl häda midagi. pikkade sõitude keskmine kulu tuleb täpselt see, mis räägib tehas - 4,1 l / 100 km maanteel. Kui teistel autodel suureneb kütusekulu graafikul ca 45 kraadise nurga all ning kiiruse kasvades muutub kütusekulu tõus suuremaks, siis sellel pisikesel turbomootoril on kütusekulu 100 km/h sõites ca 4,7...5 sõltuvalt teekattest ning ilmast, kuid kiiruse kasvades 20 võrra, kulu eriti ei kasva! ning veel 20 km/h edasi on kasv väike, aga kaheldav. Minu testid Saksamaal näitasid, et kiirusel 100 km/h on kulu ca 4,8; kiirusel 120 ca 5 või natuke peale; kiirusel 140 ca 5,5 ning kiirusel 160 ca 6 l/100 km. Sealt edasi ei viitsinud mõõta, sest ei tahtnud 50 km nii kiiresti sõita. lärmakas ja ega diislid ju kõrgeid pöördeid ei armasta. Tipp tuleb sarnaselt mu Fiestaga suht ruttu kätte ning mõlemal puhul tuleb tipp ainult seetõttu, et käigud saavad otsa. mitte jõud. Ja piinlikkusega pean tunnistama, et see 1,4 TDI kiirendab 80-120 paremini kui mu fiesta
ning kiirustel 160 + ronib ta ka sama hästi. Väga hämmastav mootor. Ning nüüd pärast seda sõitu on talle ilmselt ka sissesõit korralikult ära tehtud, mis tähendab, et ta muutus vaiksemaks ja sujuvamaks. enne oli natuke robustsevõitu. Ja veel tahan öelda seda, et penskarile ilmselt paremat autot ei ole. Tagasitee poolas alates tankimisest kuni kiirteeni oli selline 60...80 km/h kolonnis kulgemine. Küll kiirenduste ja aeglustustega ning need miljonid 70 alad seal vähendasid kiiruse 40...50 peale. Kui kiirus langes alla 55, siis vahetasin käigu alla, kuid muudel juhtudel ma kangi ei puutunud - sitkust on piisavalt sõitmaks 55 - 19x viienda käiguga. ning 80-120 möödasõite teeb ka viiendaga väga hästi (vaata videot). küll aga on märkimisväärne see, et nood ca 50 km eelkirjeldatud viisil sõitmist hellitasid mind 3,5 l / 100 km keskmise kütusekuluga. Küll aga soovitan ma kõigil, kes peaksid sellise Skoda Fabia ostma, tellida tugevdatud vedrustus - eriti läti p***eaugus lõi tagumist vedru pidevalt põhja. noh, eks oli ka koormat mingi 130..150 kg taga otsas, kuid sel elukal on see tugevdamata variant, ning olles sõitnud ka tugevdatuga võin öelda, et "with strenghtened suspension you are better off" nii, igatahes reis oli tore
antwerpeni eel tankisime ning natuke pärast antwerpenit magasime autos tund aega. Ma lihtsalt tundsin, et ei taha unega võidelda ja niikuinii oli valgeks minemas - seega tund aega magasin, sain värskeks ning oli läinud valgeks. ja pull oli see, et kuni Augustowini Poolas ei tulnud mul kordagi und. Tegin küll paar-kolm sirutus/kusepausi, kuid need olid sellised, et isegi autot välja ei suretanud. Hannoveri juures sõime ka pool tundi, aga muidu oli koguaeg sõitmine. Augustowis magasime tunni ning Suwalkis magasime tunni. Rohkem ei maganud selle sõidu jooksul seega London-Tallinn ühe juhiga = 2 h London-Dover, 30 min laevaootamist, 2,5 h laevasõit ja laevalt maha, pool tundi söök, kokku max pool tundi sirutus ja kusepausid ning 3 h magamist. seega 31 h 18 min + 3 h + 2,5 h = ca 37 h. Tegin ka isikliku järjestsõidurekordi. kahjuks ei mäletanud, kui palju pärast tankimist unepaus oli, kuid ca 1400 km lasin jutti Suwalkis tankisin ka, kohe pärast unepausi. Shellist toppisin paagi punni täis ja mahtus 32 liitrit pärast 705 km läbimist Poolas. see on siis 4,5 l / 100 ja seal on ka kiirtee @140 km/h ning auto töötamine esimese tunniajase magamispausi jooksul. hea, peaks ütlema.
485 km hiljem olime Läti-Eesti piiri lähedal ning kuna Lätis on odavam kütus, toppisin paaki 21,15 liitrit kütet juurde, mis tähendab, et Leedu-Läti kulu tuli 4,36 l / 100 km
mis on hea, arvestades möödasõite, lumesadu ning ütleme nii, et sõit oli kõike muud kui stabiilne (vaata videot)ja nii see sõit läkski. Ebamugavamaks tegi asja see, et autos oli väga palju juppe ning ma ei saanud juhiistet nii taha sõita, kui oleksin tahtnud. Seetõttu väsis mingi hetk selg ära ning vasak põlv (ei kasutanud eriti vasakut jalga) muutus valusaks mingi hetk. aga pärast sirutust oli ok hälle. Seega alati jälgige, et istumisasend oleks mugav ja kõik on tehtav. Ja eelmised ööd tuleb korralikult magada. Ma ei maganud ei sinna ega tagasisuunale eelneva öö jooksul piisavalt, usun, et kui oleksin maganud, oleksin ka ilma unepausideta ära sõitnud kogu reisi. kohvi ja energiajooki väga palju ei kulunudki
Enne tagasisõitu tegime veel ka turistireisi Londoni peal ning ühe päeva shoppasime. Ja eelnevast olen juba kirjutanud. Shoppamispäevast ei ole nagu midagi eriti kirjutada. Kui vaid seda, et jõulujärgsed allahindlused on väga magusad ning oleks eelarve vähe parem olnud, võinuks väga soodsalt garderoobi uuendada. tegelt oli lausa valus, et ei saanud omale midagi lubada. Raamatud, CD-d, DVD-d ... RIIDED! ah, valus
ja nagu öeldakse - kui sa Londonist midagi ei leia, siis pole sul seda vaja ka. Inglismaale kohaselt oli ilm heitlik - kord oli ilus ja selge, siis oli vihm, siis oli lörts ja siis oli maailma kõige ilusam päikeseloojang selge taevaga. ja nii tegelt iga päev. koguaeg jäime kuidagi vihma kätte. Pühapäev, ehk siis tagasisõidule eelnev päev kulus kõik klishee Londoni turistindusele. Esimene põnevam asi oli Camdeni linnaosa. See on selline hipi(likum) linnaosa natuke ning see on ennekõike kuulus oma turu poolest- sinna soovitan kõigil minna. See on hiiglaslik, see on suur, see on kirju, seal on palju asju ning see on HIIGLASLIK vähemalt meie mastaapidele siin. Ja seal on kõike huvitavat müügis. ah, ma parem ei kirjuta rohkem. nii mõnus, et valus on mõelda tagasi Ja siis läksid õde koos sõbrantsiga koju ning meie kaks tegime "turbojalutuskäigu" läbi "best of London" .. ehk siis maandusime metrooga Notting Hillis ning kõndisime sealt ca 10...12 km läbi linna kuni Big Benini, kust Westminsteri jaamas uuesti metroosse istusime. Nägime ära rikkurite linnaosa ning kõik Londoni suuremad vaatamisväärsused. eelmised päevad juurde ning võib öelda, et nüüd võib muuseume ja muid selliseid sisetingimusi rünnata järgmistel reisidel. Ja kindlasti peaks iga londoni turist võtma mingi hetk rendiauto või minema oma autoga ning sõitma risti-rästi läbi linna. Eriti õhtusel ajal. Canary Wharf on kena vaadata ning see tunne, mis valdab nt üle Toweri silla sõites... mmmmmmmõnus!ja nüüd pilte:
shoppinguringi ajal klõbistasin lihtsalt linnavaateid:
Camden:
ja siis mõni pilt veel Notting Hillist:
Londoni kuulsamat poolt:
aitab
igatahes siis hakkasime tagasi sõitma. Pildid Doverist:
auto polnud just kõige tühjem
Saksamaa kiirteed:
täpselt nii üksluine ta oligi, kui piltidelt paistab. pole seal põnevat midagi ning tunne on, et need ei saagi otsa.
aa, siiski natuke põnevam oli see, kui päike välja tuli:
vähe erinevam oli Leedus ja Lätis, mis nägid välja nii:
aga eriti Leedus oli palju lörtsi ja sisuliselt tuli sõita lörtsi sisse söidetud kahes jäljes - sp ei saanud mööda ka.
järgmiste reisideni
siin siis eespool mainitud video. ligi 9 minutit filmisin ning see on ca 7 kilomeetrit sõitu. Algab video juba enne paremale Riia ringile keeramist ja seega kehva tee näide hakkab ca pooleteise minuti pealt. lõpus on kiirendusenäiteid ning nagu ka videos näidata üritan, siis on pöörded väga madalad ja sellegipoolest tõmbab normaalselt aga noh, see ei olegi oluline. tegelt on ta ökopill. eks kaege. aga ennekõike näitab see video seda, milline õhkkond autos valitses (muss), milline kehvik on Riia ringtee ning milline ilmastik valitses:
http://www.youtube.com/watch?v=ukLQQyz_JUM
aga noh, see ei olegi oluline. tegelt on ta ökopill. eks kaege. aga ennekõike näitab see video seda, milline õhkkond autos valitses (muss), milline kehvik on Riia ringtee ning milline ilmastik valitses:http://www.youtube.com/watch?v=ukLQQyz_JUM
hei rahvas! kuna minek on taas päevakorral juba järgmise kuu lõpus, siis annan teada, et nimekirju ootan kuni 10.02.2010. a. kui tulevad hiljem, siis praktika näitab, et läheb liiga tõmblemiseks. tegelikkus on see, et ma lähen Belgiasse, Ghent nimelisse linna, mis on 100 km + laev + 300 km kaugusel minisparesist. tegelikult otseselt inglismaale mineku vajadust ei ole. Sellest tulenevalt teeksin lihtsalt ühepäevase tripi minisparesisse. Aga auto on ikka seesama öko.
sõltuvalt tellitava kauba hulgast pean võibolla võtma katuseboksi kaasa, mis lisab kütusekulu. transpordi hinnaks kujuneb otsesed kulutused + mõnikümmend euri mulle sõltuvalt murest ning see jagatud proportsiooniga tellitud kaubast. arvestan ilmselt nii, et iga tellimuse 100 eek maksab mingi raha ning vastavalt sellele, mitusada summa on, maksab ka transport. aga enne on nimekirju vaja. ja loomulikult on see, et kui nimekiri väga pikaks ja asjad väga mahukaks lähevad, siis tuleb muud välja mõelda.
st mida rohkemad inimesed tellivad, seda odavamaks asi läheb. aga umbkaudu:
1) katusele võtan juppide jaoks boksi, mis lisab 1 l / 100 km kohta kütusekulule. kuna sõidan ca 60 korda (tegelt vähem natu) 100, siis on kütuse "lisatasu" 60 EUR, sest kütuse hind on ca 1 EUR.
2) laevapilet edasi-tagasi on ca 60 EUR kui odavalt otsida
3) juppide pärast ekstra sõita on ca 800 km = 50 EUR
ehk et transport inglismaalt on 170 EUR ning 30 EUR lisan omale inglismaal söömiseks ja muuks olmeks (sest Ghentis oleks see tasuta).
seega, et asju tuua inglismaalt, tahan saada 200 EUR = ca 3100 EEK
kujutame nüüd ette, et kamba peale sebite juppe nt 10 000 krooni eest, mis tähendab, et iga 100 krooni juppi maksab 31 krooni transporti kui tellite 20 000 krooni eest, siis maksab 100 eek juppi 16 eek jne jne.
kokkuvõtvalt: köhige nimekirjad enne 10.02 ja siis arvutame arvestame ja plaanime
edu.ee
sõltuvalt tellitava kauba hulgast pean võibolla võtma katuseboksi kaasa, mis lisab kütusekulu. transpordi hinnaks kujuneb otsesed kulutused + mõnikümmend euri mulle sõltuvalt murest ning see jagatud proportsiooniga tellitud kaubast. arvestan ilmselt nii, et iga tellimuse 100 eek maksab mingi raha ning vastavalt sellele, mitusada summa on, maksab ka transport. aga enne on nimekirju vaja. ja loomulikult on see, et kui nimekiri väga pikaks ja asjad väga mahukaks lähevad, siis tuleb muud välja mõelda.
st mida rohkemad inimesed tellivad, seda odavamaks asi läheb. aga umbkaudu:
1) katusele võtan juppide jaoks boksi, mis lisab 1 l / 100 km kohta kütusekulule. kuna sõidan ca 60 korda (tegelt vähem natu) 100, siis on kütuse "lisatasu" 60 EUR, sest kütuse hind on ca 1 EUR.
2) laevapilet edasi-tagasi on ca 60 EUR kui odavalt otsida
3) juppide pärast ekstra sõita on ca 800 km = 50 EUR
ehk et transport inglismaalt on 170 EUR ning 30 EUR lisan omale inglismaal söömiseks ja muuks olmeks (sest Ghentis oleks see tasuta).
seega, et asju tuua inglismaalt, tahan saada 200 EUR = ca 3100 EEK
kujutame nüüd ette, et kamba peale sebite juppe nt 10 000 krooni eest, mis tähendab, et iga 100 krooni juppi maksab 31 krooni transporti
kui tellite 20 000 krooni eest, siis maksab 100 eek juppi 16 eek jne jne.kokkuvõtvalt: köhige nimekirjad enne 10.02 ja siis arvutame arvestame ja plaanime
edu.ee
Tervitused,andreas kirjutas:tere Usku
minul on ka suur soov moned jupid ja junnid minisparest oma masinale soetada. Kuidas see rahaline pool teil eelnevalt valja kujunes?
Kas peaks ennem osad valja ostma, voi saad sa seda teha kohapeal, kui sulle vahendid kaasa anda?
andreas.
mis rahalist poolt puudutab, siis välja ostma pean ma need kohapeal, sest minispares tahab näha krediitkaarti ja dokumenti, mida internetis kasutati. kui keegi järgi tuleb. Seekord kujunes meil nii, et inimesed kandsid mulle raha üle natuke rohkem ning pean tunnistama, et veel ei ole arvestusi teinud ja ülejääke tagasi kandnud. aga diil oli ja saab olema selline, et kui nt juppide hind on mingi 5000, siis 6000 kanti mulle.
teisisõnu - ma tahan nimekirja ja siis ütlen palju raha arvele ja pärast kannan ülejäägi tagasi.
hei taas! 90% võimalus, et tulen sealt tagasi MB Sprinter bussiga, mis tähendab ohtralt kaubaruumi ja see omakorda tähendab seda, et te ei pea oma tellimustega tagasihoidlikud olema lähipäevil selgub, kas ka terve mini võiks sisse ära mahtuda 
aga ilmselt mahub. Seega, otsige ja tuhnige ning 10.02 paneks nimekirjad lukku.
lähipäevil selgub, kas ka terve mini võiks sisse ära mahtuda aga ilmselt mahub. Seega, otsige ja tuhnige ning 10.02 paneks nimekirjad lukku.nonii! saan tuua ka terve Mini!
Mini toomise eest Inglismaalt, kui see asub marsruudilt Dover-London-Minispares kuni 150 km raadiuses, küsin 4500 krooni + k/m 20%.
Selles hinnas on auto ostmine teie raha eest (paypal, ebay, sularaha, kuidas vaja), auto peale korjamine lähiümbrusest (vt eespool), transport MB Sprinter nimelises suures kaubikus (st kinnises ruumis ilma ilmastikumõjudeta) Eestisse, Pärnusse või Tallinnasse.
odavamat hinda ei ole olemas, see on täpselt reisikulude katmise hind ning seetõttu jätan endale õiguse pakkumine tagasi võtta, kui peaks tekkima mingi tõrge nagu nt kaubiku mittesaamine. Kui tehing peaks ära jääma, saab kogu raha tagasi.
Mini toomise eest Inglismaalt, kui see asub marsruudilt Dover-London-Minispares kuni 150 km raadiuses, küsin 4500 krooni + k/m 20%.
Selles hinnas on auto ostmine teie raha eest (paypal, ebay, sularaha, kuidas vaja), auto peale korjamine lähiümbrusest (vt eespool), transport MB Sprinter nimelises suures kaubikus (st kinnises ruumis ilma ilmastikumõjudeta) Eestisse, Pärnusse või Tallinnasse.
odavamat hinda ei ole olemas, see on täpselt reisikulude katmise hind ning seetõttu jätan endale õiguse pakkumine tagasi võtta, kui peaks tekkima mingi tõrge nagu nt kaubiku mittesaamine. Kui tehing peaks ära jääma, saab kogu raha tagasi.
niih, nüüd nimekirjad kinni, auto maailma kõige rohkem täis ja sotid selged
järgmise samasisulise reisi teen mai alguses (ilmselt esimese nädala jooksul) ning olles nüüd tegemas teist kahjumiga reisi, tean öelda ka, milliseks kujuneb edasine transpordihind!
kauba parema logistika huvides hakkan edaspidi väiksemat kaupa pakkima 0,125 m3 kastidesse (51 cm x 51 cm x 51 cm). Sellise kasti transpordi hind saab olema 500 krooni. Kaalupiirangut ei ole ning kõik mis sellesse kasti mahub, jääb selle 500 krooni sisse. ofkoors ei ole vaja lugeda järgmist kasti, kui üks pisividin ei mahu Samuti sisaldub hinnas kogu see stress, mis kaasneb juppide tellimise ja maksmisega.
Pean tunnistama, et sel korral on nimekirjas kokku umbes 50 nimetust ning päris keeruline on, arvestades, et suur hulk juppe on "out of stock" ja "vaata kui on"...
suuremad tükid on probleemsemad, sest keredetaile ei saa ju niisama kuhugi vahele pista ja kuigi need midagi ei kaalu, on igasugu keberniiti nendega rohkem kui vaja oleks. nad ei tohi üksteist kriipida, nad ei tohi puutuda (kolisevad) ja üldse muu huinjaa
järgmise samasisulise reisi teen mai alguses (ilmselt esimese nädala jooksul) ning olles nüüd tegemas teist kahjumiga reisi, tean öelda ka, milliseks kujuneb edasine transpordihind!
kauba parema logistika huvides hakkan edaspidi väiksemat kaupa pakkima 0,125 m3 kastidesse (51 cm x 51 cm x 51 cm). Sellise kasti transpordi hind saab olema 500 krooni. Kaalupiirangut ei ole ning kõik mis sellesse kasti mahub, jääb selle 500 krooni sisse. ofkoors ei ole vaja lugeda järgmist kasti, kui üks pisividin ei mahu
Samuti sisaldub hinnas kogu see stress, mis kaasneb juppide tellimise ja maksmisega. Pean tunnistama, et sel korral on nimekirjas kokku umbes 50 nimetust ning päris keeruline on, arvestades, et suur hulk juppe on "out of stock" ja "vaata kui on"...
suuremad tükid on probleemsemad, sest keredetaile ei saa ju niisama kuhugi vahele pista ja kuigi need midagi ei kaalu, on igasugu keberniiti nendega rohkem kui vaja oleks. nad ei tohi üksteist kriipida, nad ei tohi puutuda (kolisevad) ja üldse muu huinjaa
Seda on muidugi kahetsusväärne lugeda, et „tegemas teist kahjumiga reisi”. No ma mõistan et, teenimisest pole muidugi juttu sest auto kulub, eelnev-järgnev asjaajamine ja igasugune pisinüanside paraad, mida ei pruugi kohe esmapilgul märgata, viivad kogu ettevõtmise kasuteguri enda jaoks nullilähedaseks. Aga siiski, mingisugune motivatsiooni maik peab asjal juures olema.
Selles suhtes on küll hämmastav vaadata et viitsid asjaga tegeleda. Müts maha. (olgugi et ise seekord ei telli)
Selles suhtes on küll hämmastav vaadata et viitsid asjaga tegeleda. Müts maha. (olgugi et ise seekord ei telli)