http://www.teslamotors.com/
Alternatiivenergiad
See on veidi ootamatu, et sellise suhteliselt lihtsakoelise tehnoloogiaga suudeti välja tulla alles nüüd (mina lugesin sellest kunagi umbes aasta tagasi kui neil see esimene sportauto müüki tuli suure käraga). Iseenesest on ju akud ja elektrimootorid umbes sama vanad kui tööstuslik elektrienergia.
Samas olen kuulnud ka teooriat, et bensiini kasutav sisepõlemismootor sai domineerivaks jõuallikaks autodel puht juhuslikult. Sellesama arvamuse juures mäletan väidet, et enne Ford T masstootmist oli USAs elektriautosid rohkem kui bensiinimootoriga sõidukeid.
Samas olen kuulnud ka teooriat, et bensiini kasutav sisepõlemismootor sai domineerivaks jõuallikaks autodel puht juhuslikult. Sellesama arvamuse juures mäletan väidet, et enne Ford T masstootmist oli USAs elektriautosid rohkem kui bensiinimootoriga sõidukeid.
-
siil
Mul just selleteemaline materjal käsil:
The electric car. About 1891, William Morrison, an American inventor, built a successful electric car. The six-passenger vehicle was powered by batteries under the seats. Electric cars quickly became popular because they were quiet, easy to operate, and free of smelly fumes. In 1900, they accounted for 38 percent of all U.S. car sales. But the batteries limited how far or fast electric cars could go. Few electrics could travel faster than 20 miles (32 kilometers) per hour, and the batteries had to be recharged at least every 50 miles (80 kilometers). By 1905, only about 7 percent of all cars sold in the United States were electrics
The discovery of huge oil fields in eastern Texas in 1901 helped contribute to the rapid growth of the U.S. auto industry. The discovery caused a sharp drop in the price of gasoline, and plentiful, cheap fuel made cars relatively inexpensive to operate
The electric car. About 1891, William Morrison, an American inventor, built a successful electric car. The six-passenger vehicle was powered by batteries under the seats. Electric cars quickly became popular because they were quiet, easy to operate, and free of smelly fumes. In 1900, they accounted for 38 percent of all U.S. car sales. But the batteries limited how far or fast electric cars could go. Few electrics could travel faster than 20 miles (32 kilometers) per hour, and the batteries had to be recharged at least every 50 miles (80 kilometers). By 1905, only about 7 percent of all cars sold in the United States were electrics
The discovery of huge oil fields in eastern Texas in 1901 helped contribute to the rapid growth of the U.S. auto industry. The discovery caused a sharp drop in the price of gasoline, and plentiful, cheap fuel made cars relatively inexpensive to operate
Mulle rääkis üks kalifornia inseneriõpilane , et omal ajal oli Edisonil ja Fordil siuke kokkulepe , et esimene töötab auttööstusele välja elektriauto. Tegemist oleks olnud siis äärmiselt revolutsioonilise masinaga, suur samm tehnoloogias edasi.
Ilmselt toimus see aga peale 1901 a. avastusi, ehk et naftatöösturid olid juba aru saanud kui palju raha on võimailk musta kullaga teenida. Kui Edison oli oma projektiga juba päris märkimisväärsesse järku jõudnud põles ühel ööl tema labor " müstilistel põhjustel " täiesti maatasa. Võimatu on ette kujutada kui kaugel oleks elektrimootorite ja eelkõige energia konserveerimise tehnoloogia jõudnud kui juba 20 saj. alguses oleks selline pööre toimunud.
Mikule lihtsalt nii palju , et see thenoloogia on alati olemas olnud, aga kahjuks on vist nafta võim kõigist üle käinud.
Viimaks on siis mõned tõeliselt originaalse mõtlemise ja julge olemisega mehed rahad kokku pannud. Peamiseks investoriks selles projektis on muuseas PayPali looja, raha on andund veel hulk Silicon Valley tehnoloogiagurusid. (http://en.wikipedia.org/wiki/Tesla_motors)
Muuseas esimesed 550 masinat on juba reserveeritud. Esimese kolme aasta toodang on siis ühesõnaga juba enne auto välja laskmist ära müüdud.
Märkimist väärib ka see, et järgmisel aastal alustatakse Lõuna Californiasse ka oma tehase ehitamist, seal alustatakse lukussedaane ja pikemas perspektiivis ka 30 tuh $ pereautosid tootma. Eesmärk siis ongi läbi innvotasiooni tehnoloogia hind alla tuua ja puhtamat transpordiviisi ka tavainimstele pakkuda.
Ilmselt toimus see aga peale 1901 a. avastusi, ehk et naftatöösturid olid juba aru saanud kui palju raha on võimailk musta kullaga teenida. Kui Edison oli oma projektiga juba päris märkimisväärsesse järku jõudnud põles ühel ööl tema labor " müstilistel põhjustel " täiesti maatasa. Võimatu on ette kujutada kui kaugel oleks elektrimootorite ja eelkõige energia konserveerimise tehnoloogia jõudnud kui juba 20 saj. alguses oleks selline pööre toimunud.
Mikule lihtsalt nii palju , et see thenoloogia on alati olemas olnud, aga kahjuks on vist nafta võim kõigist üle käinud.
Viimaks on siis mõned tõeliselt originaalse mõtlemise ja julge olemisega mehed rahad kokku pannud. Peamiseks investoriks selles projektis on muuseas PayPali looja, raha on andund veel hulk Silicon Valley tehnoloogiagurusid. (http://en.wikipedia.org/wiki/Tesla_motors)
Muuseas esimesed 550 masinat on juba reserveeritud. Esimese kolme aasta toodang on siis ühesõnaga juba enne auto välja laskmist ära müüdud.
Märkimist väärib ka see, et järgmisel aastal alustatakse Lõuna Californiasse ka oma tehase ehitamist, seal alustatakse lukussedaane ja pikemas perspektiivis ka 30 tuh $ pereautosid tootma. Eesmärk siis ongi läbi innvotasiooni tehnoloogia hind alla tuua ja puhtamat transpordiviisi ka tavainimstele pakkuda.
Need võivad ka vandenõu tasemel väited olla, aga sama "müstilistel põhjustel" on mitmed suured autotootjad viimaste kümnendite jooksul järsku lõpetanud elektriautode müügi ning korjanud omanike käest kõik ostetud isendid ja lammutanud ära. Kuigi väidetavalt olevat omanikud rahul olnud.
Võibolla tasapisi hakkavad asjad muutuma, sest kui USA enam uute naftariikidega sõtta ei hakka minema (et nende ressursse enda kontrolli alla saada), siis oma sisetarbimise katmiseks ei ole neil piisavalt naftat, seega pööravad ehk pilgu alternatiivtehnoloogiatele.
Võibolla tasapisi hakkavad asjad muutuma, sest kui USA enam uute naftariikidega sõtta ei hakka minema (et nende ressursse enda kontrolli alla saada), siis oma sisetarbimise katmiseks ei ole neil piisavalt naftat, seega pööravad ehk pilgu alternatiivtehnoloogiatele.
usas on sadu tuhandeid FFV-sid ning tegelikult on seal kogu see "biokütuse" (E85) teema kõige rohkem arenenud kogu maailmas. ja väga paljud sealsed autod tulevad juba tehasest, valmidusega süüa mõlemat sorti kütuseid.miniac kirjutas: siis oma sisetarbimise katmiseks ei ole neil piisavalt naftat, seega pööravad ehk pilgu alternatiivtehnoloogiatele.
http://www.e85fuel.com/
Siinkohal , et ameerikas biokütuse kasutamine on kõige paremini levinud vaidleksin vastu. Minu arvates on asja esireas ikkagi Rootsi. Nemad toodavad puhtaimat etanooli (nimelt peab etanool olema hirmus puhas muidu ei segune ta bensiiniga) ja neil on terve riik kaetud ka E85 tanklatega.
Valmidus E85 kütuseks ei tähenda muud kui seda , et kompuuterisse peab lisama väikese kiibikese mis "tunneb" ära ka etanooli ja oskab siis vastavalt kalkuleerida kütuse ja õhu segu. Muud nad seal ei muuda.
Saab on aga üks väheseid (noh lotus Exige ka) kompaniisid kes kasutavad E85 võimalusi võimsamate mootorie arendamiseks ja juba üsas planeerivad oma tootmist etanooli põhisele kütusele.
Etanooli põlemisomadused on loomulikult kordi paremad kui bensiinil. Jääkaineteks ei ole suurt miadgi kui vesi ja süsihappegaas. Mis on juba bensiiniga võrreldes meeletu edasiminek. Selle CO2 mis see kütus ka toodab sööb ta ise kasvamisega ära. Ainult , et selleks , et hetkel maailmas vaja minev kütuse kogus toota oleks vaja kaks maakera suhkrurooga katta...
Valmidus E85 kütuseks ei tähenda muud kui seda , et kompuuterisse peab lisama väikese kiibikese mis "tunneb" ära ka etanooli ja oskab siis vastavalt kalkuleerida kütuse ja õhu segu. Muud nad seal ei muuda.
Saab on aga üks väheseid (noh lotus Exige ka) kompaniisid kes kasutavad E85 võimalusi võimsamate mootorie arendamiseks ja juba üsas planeerivad oma tootmist etanooli põhisele kütusele.
Etanooli põlemisomadused on loomulikult kordi paremad kui bensiinil. Jääkaineteks ei ole suurt miadgi kui vesi ja süsihappegaas. Mis on juba bensiiniga võrreldes meeletu edasiminek. Selle CO2 mis see kütus ka toodab sööb ta ise kasvamisega ära. Ainult , et selleks , et hetkel maailmas vaja minev kütuse kogus toota oleks vaja kaks maakera suhkrurooga katta...
Seep' ta ongi, et mina nende vandenõude libedale teele minna ei tahaks. Võrrelda 100 aasta vanuste autode sisepõlemismootoreid tänastega, hakkab kripeldama küsimus, et millised võiks olla samasuguste investeeringute juures arenenud elektriliste jõuallikatega liikurid. Ühtlaselt tugev pöördemoment kõikidel pööretel, puuduv vajadus pidevalt töötava mootori järele, müratase jne.Kristjan kirjutas:Võimatu on ette kujutada kui kaugel oleks elektrimootorite ja eelkõige energia konserveerimise tehnoloogia jõudnud kui juba 20 saj. alguses oleks selline pööre toimunud.
Mikule lihtsalt nii palju , et see thenoloogia on alati olemas olnud, aga kahjuks on vist nafta võim kõigist üle käinud.
Mini ja iga teinegi auto saavutaks samaväärse kiirenduse elektrimootoriga, mis kaaluks vaid murdosa praegusest jõuallikast. Tõsi, tippkiirus oleks ilmselt madalam kuid eks seegi ole lahendatav.
Biokütused ei ole väga öko jah. See ei ole lahendus fossiilkütuste lõppemisel. Kristjani märkus teisest vajalikust maakerast on täiesti asjakohane.
XX sajandiga arenenud energiavajdus on oluliselt suurem kui taastuvatest allikatest maa peal katta suudetakse. Sest sellesama põllumaa peal tuleb kasvatada ka toitu. See teema oli alles üsna hiljuti ka ajakirjanduses, kus üks ÜRO saadik püüdis tähelepanu väitega, et kui arengumaades hakkavad suurfarmerid mingeid kütusekultuure kasvatama, sest see on tasuvam, hakkab sealsamas kasvama ka näljasurma surevate inimeste arv. Oma tõetera siin ilmselt on kuigi nii lihtsustatud sõnastus pigem ütlejast veidra mulje jätab.
Energiamure lahendus on kusagil mujal. Igatahes mitte põllukultuurides. Olemata asjatundja sellel alal, usun ma siiski et tulevikus korjatakse suurem osa vajalikust jõust väljastpoolt Maad (päike ja selle soojusenergiast tekkivad õhuliikumised atmosfääris näiteks).
XX sajandiga arenenud energiavajdus on oluliselt suurem kui taastuvatest allikatest maa peal katta suudetakse. Sest sellesama põllumaa peal tuleb kasvatada ka toitu. See teema oli alles üsna hiljuti ka ajakirjanduses, kus üks ÜRO saadik püüdis tähelepanu väitega, et kui arengumaades hakkavad suurfarmerid mingeid kütusekultuure kasvatama, sest see on tasuvam, hakkab sealsamas kasvama ka näljasurma surevate inimeste arv. Oma tõetera siin ilmselt on kuigi nii lihtsustatud sõnastus pigem ütlejast veidra mulje jätab.
Energiamure lahendus on kusagil mujal. Igatahes mitte põllukultuurides. Olemata asjatundja sellel alal, usun ma siiski et tulevikus korjatakse suurem osa vajalikust jõust väljastpoolt Maad (päike ja selle soojusenergiast tekkivad õhuliikumised atmosfääris näiteks).
kurat, eile kirjutasin pika jutu, aga sis tuli mingi foorumi debug ja kõik läks vastu taevast.
igatahes on kõigi eelkõnelejate juttudes iva sees. selleks et toota nii palju biokütust, et praegune naftatarbimine ära katta, peaks 2 maakera ühtlaselt suhkrurooga katma. teine miinus on see, et kogu see biokütusendus tekitab erinevalt fossiilsetest kütustest ohtralt lämmastikuühendeid, mis on samuti kasvuhoonegaasid. kuid kogu selle viguri idee on see, et hajutada tekkivat saastet. käisin oma metsakohinaga TÜV punktist ka läbi ja heitgaasidest CO2 oli täpselt lubatud normi piires, kuid kõik teised näitajad olid pea olematud ehk siis ta polnud juba ammu nii väikseid gaase näinud. kahjuks unustasin selle graafiku küsida - kuna me panime lihtsalt viguri mõttes seadme mu autole külge, siis oleks väljatrüki pidanud eraldi tegema. kunagi lähen uuesti
täpselt samamoodi on saaste hajutamiseks head ka katalüsaatorid, millise tootmise ja utiliseerimise käigus paisatakse rohkem kõntsa õhku, kui ükski neist oma eluea jooksul ära suudab hävitada. samamoodi on kõik need hübriid ja elektritehnoloogiad looduse killijad. aga seda üksnes senikaua kuni nad on veel pilootprojektid.
mis puutub E85-te, siis tankisin seda eelmisel nädalal paagitäie. tegin järgmised tähelepanekud:
1) mootoril on kõrgetel pööretel jõudu tuntavalt rohkem, teise käiguga võtab alates 4500 ratta igat pidi ringi
2) madalatel pööretel on jõudu nõksa vähem - nt ainult sidurit vabastades ja ilma gaasita kohalt ära minna ei saa
3) kui sõidu pealt käik välja võtta, siis pöörded kukuvad korraks 600 peale, enne kui norm tühikäigu tasemele jäävad. üks kord kolmest juhtub sama ka lihtsalt gaasi vajutades ja lahti lastes
4) kütusekulu linnas suurenes 2 l võrra - endise 10,5 asemel on keskmine nüüd 12,5
5) külma mootoriga käivitub sama hästi kui tavabensiin, aga kui "toorelt" käib, siis on julm viinahais üleval, s.h salongi tuleb
6) summutist tuleb sellist magusat lõhna
Mis puudutab tavaautode ümber ehitamist FFV-iks, siis väidetavalt piisab ainult chipist aju juurde ning pikemaajaline kasutamine sööb erinevaid kummitihendeid (piirituse happelised omadused). kuid kütusena on ta oma 104-se oktaanarvuga eriti magus vesi turbotajate veskile - tänu kõrgemale oktaanarvule kannatab rõhku kõvasti juurde keerata, enne kui sõber detonatsioon külla tuleb. mis puutub tavaautosse, siis see sõidab E85-ga ideaalselt. võiks öelda et paremini ja pehmemalt kui tavabensiiniga, kuid mootor lihtsalt ei suuda sellest viimast võtta. auto ei saa lihtsalt aru, et tal 104 oktaanarv sees on ning sellest tulenevalt ei oska ta süüdet hilisemaks keerata. või siis teine variant, et ta keerab süüte väga hiliseks ja pärast ei oska enam tagasi tuua minul igatahes sõber detonatsioon külla ei tulnud ning sõita oli tõsiselt mõnus.
siiski tahaksin veel seda öelda, et rootsi on piloot küll teaduse vallas, aga kui loete seda E85 lehte, siis ameerikas on iga 4-s uus auto kohandatud nii metsakohina kui ka tavabensiini jaoks ning kui ma nüüd õigesti mäletan, siis E85 tanklaid oli 260 000 või midagi sellist
ja veel... lõppkokkuvõttes on E85 loodusele ikkagi parem, sest kõik need arenduse ja tootmise ja muud sellised saasted, mis praegu selle kütuse "kahjulikkusesse" sisse arvatakse, on suhteliselt ühekordsed saastamised. samamoodi on ju sisepõlemismootorite arendus ja nafta rafineerimine tohutud saastajad - lihtsalt nafta puhul kasutatakse selleks naftaga kaasas käivat gaasi, mis muidu niisama ära põletataks. kui sama gaas kasutataks ära nt piirituse tootmisel, siis ei oleks need numbrid enam sugugi nii biotehnoloogia kahjuks ja kui maha võtta praegune biokütuste eksperimentaalsus, siis pole see olukord nii hull midagi. fakt on see, et auto heitgaasid on oluliselt puhtamad (üks kaudselt tuttav sai oma vana mitsuga TÜV läbi tänu metsakohinale. muidu oli CO ja NO liiga kõrge, metsakohinaga ei olnud probleeme.
veel: tinglikult on vaja kahte viljapõldu - ühelt saadakse materjal piirituse toormeks ja teisest saadakse energia piirituse tootmiseks. mõlemalt põllult saadakse mingi energia, mille kasutamisel paisatakse kogu see vilja sisse akumuleerunud süsinik atmosfääri tagasi. järgmise aasta viljapöld sööb kõik selle endasse tagasi ja lõppsaldo pärast ühte aastat on ikkagi 0 - ehk siis saastet ei teki. fossiilsete kütustega vabastatakse ka lihtsalt aegade jooksul maapõue salvestatud süsinikku, kuid samal kujul see enam ei salvestu. igasugu biotehnoloogiate vastased tovoad välja, et viljapõllule pannakse väetist, mis on kohutav keskkonnavaen - kuid sama hästi võiks sinna s*tta panna, millega niikuinii tegelema peab;
igatahes on kõigi eelkõnelejate juttudes iva sees. selleks et toota nii palju biokütust, et praegune naftatarbimine ära katta, peaks 2 maakera ühtlaselt suhkrurooga katma. teine miinus on see, et kogu see biokütusendus tekitab erinevalt fossiilsetest kütustest ohtralt lämmastikuühendeid, mis on samuti kasvuhoonegaasid. kuid kogu selle viguri idee on see, et hajutada tekkivat saastet. käisin oma metsakohinaga TÜV punktist ka läbi ja heitgaasidest CO2 oli täpselt lubatud normi piires, kuid kõik teised näitajad olid pea olematud ehk siis ta polnud juba ammu nii väikseid gaase näinud. kahjuks unustasin selle graafiku küsida - kuna me panime lihtsalt viguri mõttes seadme mu autole külge, siis oleks väljatrüki pidanud eraldi tegema. kunagi lähen uuesti
täpselt samamoodi on saaste hajutamiseks head ka katalüsaatorid, millise tootmise ja utiliseerimise käigus paisatakse rohkem kõntsa õhku, kui ükski neist oma eluea jooksul ära suudab hävitada. samamoodi on kõik need hübriid ja elektritehnoloogiad looduse killijad. aga seda üksnes senikaua kuni nad on veel pilootprojektid.mis puutub E85-te, siis tankisin seda eelmisel nädalal paagitäie. tegin järgmised tähelepanekud:
1) mootoril on kõrgetel pööretel jõudu tuntavalt rohkem, teise käiguga võtab alates 4500 ratta igat pidi ringi
2) madalatel pööretel on jõudu nõksa vähem - nt ainult sidurit vabastades ja ilma gaasita kohalt ära minna ei saa
3) kui sõidu pealt käik välja võtta, siis pöörded kukuvad korraks 600 peale, enne kui norm tühikäigu tasemele jäävad. üks kord kolmest juhtub sama ka lihtsalt gaasi vajutades ja lahti lastes
4) kütusekulu linnas suurenes 2 l võrra - endise 10,5 asemel on keskmine nüüd 12,5
5) külma mootoriga käivitub sama hästi kui tavabensiin, aga kui "toorelt" käib, siis on julm viinahais üleval, s.h salongi tuleb
6) summutist tuleb sellist magusat lõhna
Mis puudutab tavaautode ümber ehitamist FFV-iks, siis väidetavalt piisab ainult chipist aju juurde ning pikemaajaline kasutamine sööb erinevaid kummitihendeid (piirituse happelised omadused). kuid kütusena on ta oma 104-se oktaanarvuga eriti magus vesi turbotajate veskile - tänu kõrgemale oktaanarvule kannatab rõhku kõvasti juurde keerata, enne kui sõber detonatsioon külla tuleb. mis puutub tavaautosse, siis see sõidab E85-ga ideaalselt. võiks öelda et paremini ja pehmemalt kui tavabensiiniga, kuid mootor lihtsalt ei suuda sellest viimast võtta. auto ei saa lihtsalt aru, et tal 104 oktaanarv sees on ning sellest tulenevalt ei oska ta süüdet hilisemaks keerata. või siis teine variant, et ta keerab süüte väga hiliseks ja pärast ei oska enam tagasi tuua
minul igatahes sõber detonatsioon külla ei tulnud ning sõita oli tõsiselt mõnus.siiski tahaksin veel seda öelda, et rootsi on piloot küll teaduse vallas, aga kui loete seda E85 lehte, siis ameerikas on iga 4-s uus auto kohandatud nii metsakohina kui ka tavabensiini jaoks ning kui ma nüüd õigesti mäletan, siis E85 tanklaid oli 260 000 või midagi sellist
ja veel... lõppkokkuvõttes on E85 loodusele ikkagi parem, sest kõik need arenduse ja tootmise ja muud sellised saasted, mis praegu selle kütuse "kahjulikkusesse" sisse arvatakse, on suhteliselt ühekordsed saastamised. samamoodi on ju sisepõlemismootorite arendus ja nafta rafineerimine tohutud saastajad - lihtsalt nafta puhul kasutatakse selleks naftaga kaasas käivat gaasi, mis muidu niisama ära põletataks. kui sama gaas kasutataks ära nt piirituse tootmisel, siis ei oleks need numbrid enam sugugi nii biotehnoloogia kahjuks ja kui maha võtta praegune biokütuste eksperimentaalsus, siis pole see olukord nii hull midagi. fakt on see, et auto heitgaasid on oluliselt puhtamad (üks kaudselt tuttav sai oma vana mitsuga TÜV läbi tänu metsakohinale. muidu oli CO ja NO liiga kõrge, metsakohinaga ei olnud probleeme.
veel: tinglikult on vaja kahte viljapõldu - ühelt saadakse materjal piirituse toormeks ja teisest saadakse energia piirituse tootmiseks. mõlemalt põllult saadakse mingi energia, mille kasutamisel paisatakse kogu see vilja sisse akumuleerunud süsinik atmosfääri tagasi. järgmise aasta viljapöld sööb kõik selle endasse tagasi ja lõppsaldo pärast ühte aastat on ikkagi 0 - ehk siis saastet ei teki. fossiilsete kütustega vabastatakse ka lihtsalt aegade jooksul maapõue salvestatud süsinikku, kuid samal kujul see enam ei salvestu. igasugu biotehnoloogiate vastased tovoad välja, et viljapõllule pannakse väetist, mis on kohutav keskkonnavaen - kuid sama hästi võiks sinna s*tta panna, millega niikuinii tegelema peab;
... see on avalik saladus, et needsamad kolmandad riigid ongi maailma suurimad saastajad ja hävitajad. lugege kasvõi seda: http://www.rebaseonu.net/go/aafrikamikk kirjutas:hakkab sealsamas kasvama ka näljasurma surevate inimeste arv. Oma tõetera siin ilmselt on kuigi nii lihtsustatud sõnastus pigem ütlejast veidra mulje jätab.
ja tegelikult on mõttetu rabelemine, millega unicef jt tegelevad. mida nad teevad? viivad toitu puuduses vaevlevatele inimestele. mida rohkem on neil inimestel toitu, seda rohkem nad jõuavad sigida ja mida rohkem nad sigivad, seda rohkem on neil toitu juurde vaja. kui neile toitu juurde ei viidaks, oleks nende arvukus oluliselt väiksem. ja öelge mulle, kellele on sellist kunstlikult kasvatatud inimeste arvu vaja? ainus parasiit siin maamunal on inimene ja mida rohkem neid kõngeb, seda parem
sorri, kui kellegi pihta käis see jutt, aga kui lugeda olukorrast aafrikas.. või pigem aafrika olukorrast sealse olukorra pärast, siis tekib lihtne masendus.Aafrika on nii vaene, et neil pole ressursse saastadagi. Lääne tööstushiiud on ikka põhiliselt saastamisega tegelevad ettevõtted seal.
Mis puutub tulevikuenergiatesse, siis ma arvan üsna kindlalt, et suureneb elektri kasutamine, kuna kõik praegu arengu algetapis olevad tehnoloogiad (fotovolt, tuul, lained, kõikvõimalik kineetiline liikumine jms) kasutavad ära vaba energiat just elektri tootmiseks. Nii et ju elektriautod ikka kord võimu enda kätte võtavad.
Mis puutub tulevikuenergiatesse, siis ma arvan üsna kindlalt, et suureneb elektri kasutamine, kuna kõik praegu arengu algetapis olevad tehnoloogiad (fotovolt, tuul, lained, kõikvõimalik kineetiline liikumine jms) kasutavad ära vaba energiat just elektri tootmiseks. Nii et ju elektriautod ikka kord võimu enda kätte võtavad.
Anna andeks usku aga kust kuradi koahst võtad Sa selle , et Aafrika on suurim saastaja.
http://www.nationmaster.com/red/pie/env ... fuels-2000
http://www.nationmaster.com/red/pie/env ... fuels-2000