Soovituseks tulevasele Mini omanikule - mine ise oma Minile järele!
Black Magic 2338
-
tito santuario
- Postitusi: 53
- Liitunud: 21 Juun 2007, 16:53
Küsiks omaltpoolt, et mis selline tripp maksma läks. Ma kuidagi ei suuda välja raalida keskmist kulu mis oli 7-16 l 
: Väike söök pole kallis aga mis maksab kütus edasitagasi kokku??? Aasta tagasi käisin Horvaatias siis oli kilometraaz u sama ja hinnanguliselt maksis see toona edasi tagasi 9000.-
Igatahes on pildireportaazi ja jutuga kokku olnud üks igati äge ettevõtmine.
Õnne muidugi uuele Mini omanikule Tommile ka
: Väike söök pole kallis aga mis maksab kütus edasitagasi kokku??? Aasta tagasi käisin Horvaatias siis oli kilometraaz u sama ja hinnanguliselt maksis see toona edasi tagasi 9000.- Igatahes on pildireportaazi ja jutuga kokku olnud üks igati äge ettevõtmine.
Õnne muidugi uuele Mini omanikule Tommile ka
keskmine kütusekulu oli tulles 7.1, s.h kiirteed ja minnes 7.8, v.a kiirteed. Mini kulu oli tulles ca 6,5. Seega tulles (2338 km) kulutas Fiesta 166 liitrit kütust ja Mini kulutas 152 liitrit kütust = 318 liitrit kokku. Sinna minnes kuni Berliinini kulus 132 liitrit kütust ja kiirteedel kulus 50 liitrit, kokku 182 liitrit. Seega, bensiini läks kogu reisi peale umbes-täpselt 500 liitrit (+/- 10 julgen pakkuda). Keskmine bensiini hind euroopas on arvatavasti ca 21 eek/l, ehk siis umbes 10000-11000 läks ainult bensiini peale, muud kulud pole märkimisväärsed.
Tagasitee:
nagu juba öeldud, oli teekond tagasi 2338 km ning kulges igasugu probleemideta. ega see midagi väga erinevat ei olnud sinnasõidust, lihtsalt nüüd oli läbi esiklaasi vaadates võõraste autode vahel üks tuttavlik Eesti number ja pisike Mini:
reisiseltskond Minis oli õnnelik ja optimistlik ning vähemalt mulje jäi selline, et optimismi jätkus Eestini. Erinevalt sinnasõidust otsustasime, et tagasi tuleme väheke ökonoomsemalt ning pealegi ei tahtnud vanakest eriti piinata - teadupoolest on Minil ju 4 käiku, mistõttu pöörded kõrged. Seega sai valitud sõidukiiruseks permanentsed 100-110 km/h. Jõudnud alguses kiirteele vajutas Janno küll Minil lõõrid puhtaks kuni 175 km/h, kuid ma ei jõudnud seda fikseerida. Pean häbiga tunnistama, et Mini nuuskas eest minema ja ma pidin käigu alla vahetama, et järgi jõuda. ja kui siis 180-190 järgi jõudsin, oli Janno oma ürituse juba lõpetanud. Alguses viskas tagant küll paksu pruuni-mustakirju tossupilve välja, aga ilmselt oli see tingitud pikemast seismisest ja kes krt teab millal tal viimati torud puhtaks köhiti. või hooldus tehti. Pärast seda ühte korda ei näinud ma Mini sumpsist mitte vähimatki tossu, ka ei kiusanud mind bensiinihais (erinevalt miniklubi kokkutulekul sabas sörkimisest). seltskond minis nägi välja just nii õnnelik. Aga mida muud ongi tahta - ilm on ilus ja tee hea:
Navi näitas suunda Eesti poole ning pimesi uskusin seda. Minil oli esimene velg kõver ja raputas, aga pärast kiiret rattavahetust oli nirvaana tagasi ja meie sõit jätkus ühtlased 100-110 km/h. sõit jätkus. kuna Minil on väike paak, siis pidime üsna tihti peatusi tegema, kusjuures iga kord läks minisse sisse 20 liitrit bensiini ja seda umbes 300 kilomeetri peale. Fiestasse läks esimesel korral 3 liitrit rohkem, ehk kulu 7,5 sajale mini 6,5 vastu. Järgmisel korral läks Fiestasse 1,2 liitrit rohkem ja Poolas tankides läks Fiestasse 1 l vähem bensiini sisse
ökopill see rallipill mul.
üks hetk aga kiilus mul kinni, et krt, miks me A1 tee peal oleme ja miks Hamburg meile nii lähedal on (miski 80 km). oh türbelmürbelhuiürbel, sest me peame olema A2 tee peal. Põhjus taaskord inimlik eksimus - fastest way inkluudib "ferries" ja seega juhatas navi meid Taani poole, et läbi Rootsi minna. Mis seal ikka. Janno istus Fiesta lenksu, et ma puhata saaks ning hakkasime jälgima Berliini silte, et siiski Poola ja kiirtee peale saada. Kilometraazi poolest kaotasime umbes 70-90 km, täpselt ei tea, kuid ajaliselt läks asi näsu, sest istusime tubli tunni Hamburgi lähistel ummikus. Enne ummikut selle A1 tee peal nägime ka jubedat õnnetust, kus minu hinnangul Renault Megane tüüpi sõiduk oli kahe auto vahele hobuserauakujuliseks lükatud ja andis välja umbes Mini pikkuse. Kõrval oli üks laip ja aknast toetati ühe vigastatu pead. See võttis meeleolu mõnevõrra maha ja tõesti ei taha mõelda, mida selline avarii mini jaoks tähendab. Poolas oli veel üks Eesti rekka külili ja Leedus oli üks rekka sügavas kraavis-võpsikus, aga püsti. Rohekm õnnetusi õnneks ei näinud.
Tegelikkuses ma arvan, et Janno tuligi mu auto lenksu pigem selle palavuse pärast, sest Minis ju konditsioneeri pole väljas küpsetas vahepeal 37 kraadi, samal ajal kui fiestas mugavas 20 kraadises jaheduses kulgesime. Eriti tuleb Tomile kaasa tunda ummikus istudes, kus päike küpsetas ja õhk ei liikunud:
Muus osas väärib mainimist üksnes see, et Minil tuli vahepeal esimene vasak ratas taha visata, sest on teine natuke kõver ja kippus vibrama, peale selle kulges sõit suuremate emotsioonideta ja ilma vahejuhtumiteta. Kord Mini ees ja Fiesta järgi, siis vastupidi - enamasti ikka vastupidi. Pimeduse hakul olime tagasi A2 kiirteel Berliini juures ning ööpimeduse varjus rallisime Poolasse. Esialgu on Poolas väga hea tee, kvaliteet hea, üksikud natuke halvemad kohad, kuid üldjoontes parem kui tln-trt maantee, aga progresseeruvalt kasvab liiklustihedus ja piirangualasid on väääääga palju. liikumiskiirus varieerub 60 ja 110 vahel. ühest küljest hea, sest hoiab une eemal, aga teisest küljest suhteliselt tüütu. Vahepeal oli ka teeremont ja ummik, kus me mõnda aega kõrvuti sõitsime, juttu puhusime. Muul ajal suhtlesime walkie-talkiede kaudu, mis samuti olid head vahendid une peletamiseks. eriti öösel poola kiirteel, kus Toomas parajasti puhkas ja mina-janno unega võitlesime. Seda "avasta poolamaad" ei olnudki väga palju, miski tunni kuni kahe jagu umbes ja siis algas kiirtee. minu hinnangul on Poola kiirtee tegelikult mõttetu. seda on ainult miski 200 km ja selle eest peab maksma 160 krooni. Teravust lisas see, et Minil oli kütus otsa saamas ja ei olnud kindlad, kas veab kiirtee algusest miski 20 km kaugusel olevasse bensukasse välja. Aga vedas ja jällegi mahtus minisse ainult 23 liitrit kütust. nii et polnud see kriitiline midagi. edasi jätkus tavaline uhamine. Kiirtee lõpuosas ei suutnud enam unega võidelda ja panin tagaistmel natuke und samal ajal kui Tom sõitis. Enne Varssavit vahetasin ennast jälle sõitma ja toimus meeletu võitlus unega. Teises autos toimunust väga ei tea, aga mina tukastasin küll päris mitu korda
koos päeva hakuga tegime ühes Shellis varudetäiendamisevärskendamise peatuse. Tol hetkel magas Janno mu auto tagaistmel ja Tom sõitis Miniga. Sinna Shelli jäi nii mu uni kui pangakaart. Aga vähemalt oli edasi enamvähem värske sõita, saime sealt hea pildi ja hommikune päike küpsetas Varssavisse sisse sõites väga palavalt:
Tänu navile ning mälule saime Varssavist läbi esimese jutiga ja ilma vähimagi probleemita. Isegi see nilbe raudteeülesõit oli korda tehtud. Kuid üldjoontes on ikkagi varssavis halvad teed. Alates Wuppertalist kuni Varssavini tegelikult halba teed ei olnudki. Oli liiklust ja väheke ebatasasusi (ehk siis kõigutas autot) aga auke kui selliseid ei olnud. No Varssavis siis oli. Minul Fiestas polnud hullu midagi, aga sellised teravad augud Minis polnud ilmselt kõige paremad. Pealegi olid mõnes kohas tee peal sellised üleminekud, kus tekkis tubli aste. Ühel neist natuke enne varssavit sai Mini vist küll kõik rattad maast lahti Walkie'sse kostus igatahes ropendamist Pärast Varssavit oli tee selline nagu Keilast Tallinnasse. Raputas aga ei peksnud. Ees ootas Bialewgiubfwkjvsbdilahgil või mis iganes linn see ongi. Pilt on sellest etapist:
Nägime külili Eesti rekkat - kurvis oli ilmselt külje maha pannud ja pärast seda tuli mul jälle uni. Janno sõitis miski maa, kuni ma jälle puhkasin. Pisike puhkepaus ning siis oli varahommik möödas ja kuni Leedu viimase otsani mul enam probleeme polnud unega. Kõigile autosõitjatele teadmiseks, et kõige kurnavam on varahommik - siis kui päike tõuseb ja sealt edasi paar-kolm tundi. No siis on küll selline tunne, et anna otsad.
Bialflsagfkasjhlsd kuni Augustow oli aga minu arvates täitsa meeldiv sõit. Tee oli pigem hea ning suures autode kolonnis kulgesime päris nobedasti. Ilm oli ilus, aknad lasime mõlemas autos alla, kuulasime mussi ning tore oli. Natuke pärast Bialkufgwlcbel tõstis Tom küll korraks ühes parklas, kus mina muide märtsis inglismaalt tulles magasin, auto sabaotsa, et tuvastada kolina põhjus, kuid läbi oli üks pisike mõttetu puks ja hullu ei miskit - eks Poola teed jätsid jälje minu Allegrole ja seepärast pidid nad ka Minile jälje jätma. Chill jätkus ja olemine oli täitsa ZEN! Küll aga oli hoolimata zennist jälle tunne, et see Poola ei saagi otsa. Ja Minil oli jälle bensiin otsa saamas. Autode kolonnis külavahel kiirust alla ei lastud ning sõit jätkus ikka veel. Kusagil enne Augustowit toimus mingi müstifikatsioonmöödasõit, mis tähendas, et kogu see kolonn sõitis meist äkki ja korraga mööda. Sõideti kahes reas, kolmes reas, neljas reas, risti ja rästi ja üldiselt toimus mingi müstiline kakafoonia. Aga noh, kolonn polnud otsatu ja nii me kahekesi jäimegi. Aga ega meil neid vaja polegi. Sõit oli ikka tempos 100-110 nagu koguaeg ning lõpuks ometi saabus Leedu.
Meil koitis vaikselt ikka veel ühe auto ostmise plaan ja sel eesmärgil külastasime nii Marijampole kui ka Kaunase autoturge. esimene neist jättis haleda mulje, aga Kaunas on lihtsalt WOW. Meil navi Kaunast ja Leedut väga palju ei söönud ja seepärast eelnes turu üles leidmisele tubli pooltund mööda linna rallimist. Aga noh, turg on seda väärt. autosid nii palju kui silm seletab ja tõesti võttis pahviks:
Leedu ja Läti on sellised emotsioonitud kohad ning sõida nagu Eestis. Kodune noh. Vägevamaks läks Riiast Tallinna poole, kui vastassuunas oli mitukümmend kilomeetrit ummikut ning pärisuunas toimus pidev möödaheegeldamine. Vahepeal sõideti lausa neljas reas ning ohtlikke olukordi oli kindlasti rohkem kui üks. Meie neis ei osalenud, aga pealt nägime küll. Jaanson oma paatidega tolgendas Minil ees ja paar korda oleks ta oma käruga vastassuuna ummikust mööda sõitjatele pihta ka saanud, aga läks napiks. Pildil Janno mööda sõitmas "tavaolukorras"... siis kui ummik vastu tuli, ei julgenud fotokat haarata - pidi liialt jälgima. eestlased, rsk, ärge põdege ja sõitke kolmes-neljas reas.
siis aga hakkas minul bensiin otsa saama ja otsustasime, et punnib eestisse välja - siin odavam küte. viimased 50 km sõitsin minil tihedalt sabas, ilma kondi ja mussita ning ökonoomitasime. Ökonoomitasime nii karmilt, et kui alguses pidi kütus otsa saama 2 km enne piiri, siis pärast vedas piirist veel 20 km edasi esimesse tanklasse. 0 tuli ette just siis, kui aeglustusrajale keerasime, et tanklasse sõita. ja nii saigi sisuliselt meie tripp otsa. 33 tundi selja taga ütlesime bensukas tsau ja panime kodude poole leekima. tln-prn maanteel korra veel nägime kah.
iga kell teeks sellise tripi uuesti!
entering estonia:
ülejäänud pildid on nähtavad aadressil:
http://usku.planet.ee/BlackMagic
nagu juba öeldud, oli teekond tagasi 2338 km ning kulges igasugu probleemideta. ega see midagi väga erinevat ei olnud sinnasõidust, lihtsalt nüüd oli läbi esiklaasi vaadates võõraste autode vahel üks tuttavlik Eesti number ja pisike Mini:
reisiseltskond Minis oli õnnelik ja optimistlik ning vähemalt mulje jäi selline, et optimismi jätkus Eestini. Erinevalt sinnasõidust otsustasime, et tagasi tuleme väheke ökonoomsemalt ning pealegi ei tahtnud vanakest eriti piinata - teadupoolest on Minil ju 4 käiku, mistõttu pöörded kõrged. Seega sai valitud sõidukiiruseks permanentsed 100-110 km/h. Jõudnud alguses kiirteele vajutas Janno küll Minil lõõrid puhtaks kuni 175 km/h, kuid ma ei jõudnud seda fikseerida. Pean häbiga tunnistama, et Mini nuuskas eest minema ja ma pidin käigu alla vahetama, et järgi jõuda. ja kui siis 180-190 järgi jõudsin, oli Janno oma ürituse juba lõpetanud. Alguses viskas tagant küll paksu pruuni-mustakirju tossupilve välja, aga ilmselt oli see tingitud pikemast seismisest ja kes krt teab millal tal viimati torud puhtaks köhiti. või hooldus tehti. Pärast seda ühte korda ei näinud ma Mini sumpsist mitte vähimatki tossu, ka ei kiusanud mind bensiinihais (erinevalt miniklubi kokkutulekul sabas sörkimisest). seltskond minis nägi välja just nii õnnelik. Aga mida muud ongi tahta - ilm on ilus ja tee hea:
Navi näitas suunda Eesti poole ning pimesi uskusin seda. Minil oli esimene velg kõver ja raputas, aga pärast kiiret rattavahetust oli nirvaana tagasi ja meie sõit jätkus ühtlased 100-110 km/h. sõit jätkus. kuna Minil on väike paak, siis pidime üsna tihti peatusi tegema, kusjuures iga kord läks minisse sisse 20 liitrit bensiini ja seda umbes 300 kilomeetri peale. Fiestasse läks esimesel korral 3 liitrit rohkem, ehk kulu 7,5 sajale mini 6,5 vastu. Järgmisel korral läks Fiestasse 1,2 liitrit rohkem ja Poolas tankides läks Fiestasse 1 l vähem bensiini sisse
ökopill see rallipill mul.üks hetk aga kiilus mul kinni, et krt, miks me A1 tee peal oleme ja miks Hamburg meile nii lähedal on (miski 80 km). oh türbelmürbelhuiürbel, sest me peame olema A2 tee peal. Põhjus taaskord inimlik eksimus - fastest way inkluudib "ferries" ja seega juhatas navi meid Taani poole, et läbi Rootsi minna. Mis seal ikka. Janno istus Fiesta lenksu, et ma puhata saaks ning hakkasime jälgima Berliini silte, et siiski Poola ja kiirtee peale saada. Kilometraazi poolest kaotasime umbes 70-90 km, täpselt ei tea, kuid ajaliselt läks asi näsu, sest istusime tubli tunni Hamburgi lähistel ummikus. Enne ummikut selle A1 tee peal nägime ka jubedat õnnetust, kus minu hinnangul Renault Megane tüüpi sõiduk oli kahe auto vahele hobuserauakujuliseks lükatud ja andis välja umbes Mini pikkuse. Kõrval oli üks laip ja aknast toetati ühe vigastatu pead. See võttis meeleolu mõnevõrra maha ja tõesti ei taha mõelda, mida selline avarii mini jaoks tähendab. Poolas oli veel üks Eesti rekka külili ja Leedus oli üks rekka sügavas kraavis-võpsikus, aga püsti. Rohekm õnnetusi õnneks ei näinud.
Tegelikkuses ma arvan, et Janno tuligi mu auto lenksu pigem selle palavuse pärast, sest Minis ju konditsioneeri pole
väljas küpsetas vahepeal 37 kraadi, samal ajal kui fiestas mugavas 20 kraadises jaheduses kulgesime. Eriti tuleb Tomile kaasa tunda ummikus istudes, kus päike küpsetas ja õhk ei liikunud:Muus osas väärib mainimist üksnes see, et Minil tuli vahepeal esimene vasak ratas taha visata, sest on teine natuke kõver ja kippus vibrama, peale selle kulges sõit suuremate emotsioonideta ja ilma vahejuhtumiteta. Kord Mini ees ja Fiesta järgi, siis vastupidi - enamasti ikka vastupidi. Pimeduse hakul olime tagasi A2 kiirteel Berliini juures ning ööpimeduse varjus rallisime Poolasse. Esialgu on Poolas väga hea tee, kvaliteet hea, üksikud natuke halvemad kohad, kuid üldjoontes parem kui tln-trt maantee, aga progresseeruvalt kasvab liiklustihedus ja piirangualasid on väääääga palju. liikumiskiirus varieerub 60 ja 110 vahel. ühest küljest hea, sest hoiab une eemal, aga teisest küljest suhteliselt tüütu. Vahepeal oli ka teeremont ja ummik, kus me mõnda aega kõrvuti sõitsime, juttu puhusime. Muul ajal suhtlesime walkie-talkiede kaudu, mis samuti olid head vahendid une peletamiseks. eriti öösel poola kiirteel, kus Toomas parajasti puhkas ja mina-janno unega võitlesime. Seda "avasta poolamaad" ei olnudki väga palju, miski tunni kuni kahe jagu umbes ja siis algas kiirtee. minu hinnangul on Poola kiirtee tegelikult mõttetu. seda on ainult miski 200 km ja selle eest peab maksma 160 krooni. Teravust lisas see, et Minil oli kütus otsa saamas ja ei olnud kindlad, kas veab kiirtee algusest miski 20 km kaugusel olevasse bensukasse välja. Aga vedas ja jällegi mahtus minisse ainult 23 liitrit kütust. nii et polnud see kriitiline midagi. edasi jätkus tavaline uhamine. Kiirtee lõpuosas ei suutnud enam unega võidelda ja panin tagaistmel natuke und samal ajal kui Tom sõitis. Enne Varssavit vahetasin ennast jälle sõitma ja toimus meeletu võitlus unega. Teises autos toimunust väga ei tea, aga mina tukastasin küll päris mitu korda
koos päeva hakuga tegime ühes Shellis varudetäiendamisevärskendamise peatuse. Tol hetkel magas Janno mu auto tagaistmel ja Tom sõitis Miniga. Sinna Shelli jäi nii mu uni kui pangakaart. Aga vähemalt oli edasi enamvähem värske sõita, saime sealt hea pildi ja hommikune päike küpsetas Varssavisse sisse sõites väga palavalt:
Tänu navile ning mälule saime Varssavist läbi esimese jutiga ja ilma vähimagi probleemita. Isegi see nilbe raudteeülesõit oli korda tehtud. Kuid üldjoontes on ikkagi varssavis halvad teed. Alates Wuppertalist kuni Varssavini tegelikult halba teed ei olnudki. Oli liiklust ja väheke ebatasasusi (ehk siis kõigutas autot) aga auke kui selliseid ei olnud. No Varssavis siis oli. Minul Fiestas polnud hullu midagi, aga sellised teravad augud Minis polnud ilmselt kõige paremad. Pealegi olid mõnes kohas tee peal sellised üleminekud, kus tekkis tubli aste. Ühel neist natuke enne varssavit sai Mini vist küll kõik rattad maast lahti
Walkie'sse kostus igatahes ropendamist Pärast Varssavit oli tee selline nagu Keilast Tallinnasse. Raputas aga ei peksnud. Ees ootas Bialewgiubfwkjvsbdilahgil või mis iganes linn see ongi. Pilt on sellest etapist:Nägime külili Eesti rekkat - kurvis oli ilmselt külje maha pannud ja pärast seda tuli mul jälle uni. Janno sõitis miski maa, kuni ma jälle puhkasin. Pisike puhkepaus ning siis oli varahommik möödas ja kuni Leedu viimase otsani mul enam probleeme polnud unega. Kõigile autosõitjatele teadmiseks, et kõige kurnavam on varahommik - siis kui päike tõuseb ja sealt edasi paar-kolm tundi. No siis on küll selline tunne, et anna otsad.
Bialflsagfkasjhlsd kuni Augustow oli aga minu arvates täitsa meeldiv sõit. Tee oli pigem hea ning suures autode kolonnis kulgesime päris nobedasti. Ilm oli ilus, aknad lasime mõlemas autos alla, kuulasime mussi ning tore oli. Natuke pärast Bialkufgwlcbel tõstis Tom küll korraks ühes parklas, kus mina muide märtsis inglismaalt tulles magasin, auto sabaotsa, et tuvastada kolina põhjus, kuid läbi oli üks pisike mõttetu puks ja hullu ei miskit - eks Poola teed jätsid jälje minu Allegrole ja seepärast pidid nad ka Minile jälje jätma. Chill jätkus ja olemine oli täitsa ZEN! Küll aga oli hoolimata zennist jälle tunne, et see Poola ei saagi otsa. Ja Minil oli jälle bensiin otsa saamas. Autode kolonnis külavahel kiirust alla ei lastud ning sõit jätkus ikka veel. Kusagil enne Augustowit toimus mingi müstifikatsioonmöödasõit, mis tähendas, et kogu see kolonn sõitis meist äkki ja korraga mööda. Sõideti kahes reas, kolmes reas, neljas reas, risti ja rästi ja üldiselt toimus mingi müstiline kakafoonia. Aga noh, kolonn polnud otsatu ja nii me kahekesi jäimegi. Aga ega meil neid vaja polegi. Sõit oli ikka tempos 100-110 nagu koguaeg ning lõpuks ometi saabus Leedu.
Meil koitis vaikselt ikka veel ühe auto ostmise plaan ja sel eesmärgil külastasime nii Marijampole kui ka Kaunase autoturge. esimene neist jättis haleda mulje, aga Kaunas on lihtsalt WOW. Meil navi Kaunast ja Leedut väga palju ei söönud ja seepärast eelnes turu üles leidmisele tubli pooltund mööda linna rallimist. Aga noh, turg on seda väärt. autosid nii palju kui silm seletab ja tõesti võttis pahviks:
Leedu ja Läti on sellised emotsioonitud kohad ning sõida nagu Eestis. Kodune noh. Vägevamaks läks Riiast Tallinna poole, kui vastassuunas oli mitukümmend kilomeetrit ummikut ning pärisuunas toimus pidev möödaheegeldamine. Vahepeal sõideti lausa neljas reas ning ohtlikke olukordi oli kindlasti rohkem kui üks. Meie neis ei osalenud, aga pealt nägime küll. Jaanson oma paatidega tolgendas Minil ees ja paar korda oleks ta oma käruga vastassuuna ummikust mööda sõitjatele pihta ka saanud, aga läks napiks. Pildil Janno mööda sõitmas "tavaolukorras"... siis kui ummik vastu tuli, ei julgenud fotokat haarata - pidi liialt jälgima. eestlased, rsk, ärge põdege ja sõitke kolmes-neljas reas.
siis aga hakkas minul bensiin otsa saama ja otsustasime, et punnib eestisse välja - siin odavam küte. viimased 50 km sõitsin minil tihedalt sabas, ilma kondi ja mussita ning ökonoomitasime. Ökonoomitasime nii karmilt, et kui alguses pidi kütus otsa saama 2 km enne piiri, siis pärast vedas piirist veel 20 km edasi esimesse tanklasse. 0 tuli ette just siis, kui aeglustusrajale keerasime, et tanklasse sõita. ja nii saigi sisuliselt meie tripp otsa. 33 tundi selja taga ütlesime bensukas tsau ja panime kodude poole leekima. tln-prn maanteel korra veel nägime kah.
iga kell teeks sellise tripi uuesti!
entering estonia:
ülejäänud pildid on nähtavad aadressil:
http://usku.planet.ee/BlackMagic
Hetkel mu mini siis sellises seisus ,kere sai keevitatud ja nüüd kohe maalri juurde sõit. Murdsin siin pikalt pead ,et mis värvi ta siis võiks teha ja otsustasin jätta mustaks, see nii aegumatu värv. Mõlgutasin ka electric orange-t,aga liiga erk vist ikka .
- Manused
-
- 29012009(004).jpg (369.55 KiB) Vaadatud 20193 korda
-
- IMGP3543.JPG (79.12 KiB) Vaadatud 20217 korda
-
ElavLegend
- Postitusi: 65
- Liitunud: 04 Jaan 2009, 00:12
- Asukoht: viljandi
-
ElavLegend
- Postitusi: 65
- Liitunud: 04 Jaan 2009, 00:12
- Asukoht: viljandi
-
ElavLegend
- Postitusi: 65
- Liitunud: 04 Jaan 2009, 00:12
- Asukoht: viljandi
-
Ken