…
2. august, Pühapäev
Pühapäeval peale hommikust kontide sirutust võtsime suuna Varssavile. Ööbimiskoht oli Varssavist sajakonna, võib-olla veidi enam kilomeetri kaugusel, nii et kohale jõudsime juba mingi 10-11 paiku ja hommikust sõime turistile kohaselt kaubanduskeskuse parklas, kus siis spiraaliga supi ja kohvi jaoks vett keetsime. Parklast lahkudes jäi silma selline huvitav silt, aga noh, kui remondis, siis remondis, ei hakanud me seda kohta ka torkima
Kuna Varssavi oli mõeldud puhtalt läbisõitmiseks, siis pilte jäädvustasime peamiselt jaapani turisti kombel autoaknast:
Peatuse jalgade sirutamiseks tegime ainult selle hoone juures:
Sealsamas sai GPS-s määratud järgmiseks sihtkohaks Berliin ja asusime gepsi juhatuste järgi teele. Veel paar klõpsu Varssavist:
Täitsa loogiline kaupluste paigutus: Kui lastemoodi enam vaja ei lähe, siis astu sisse kõrvalpoodi
Ilm oli võrreldes eelmise päevaga totaalselt teine – taevas oli peaaegu pilvitu ja temperatuur kõikus seal 33-34 kraadi vahel, mis põhjamaa inimese jaoks oli autoga sõitmiseks ikka natuke liiga palav, eriti kuna Varssavist väljuval teel toimusid mastaapsed remonditööd ja päris pikalt oli kiirusepiirang 40.
Kui sellest teetööde tsoonist lõpuks välja saime, jätkus tee uutel kiirteedel mida meile kaasa antud 2000 aasta Euroopa atlases olemaski polnud
Kiirteedel saime küll jõudsalt edasi, aga seda hetkeni mil algasid tasulised lõigud ja kassad maksmiseks. Algne mõte oli, et eks need kassad on ikka vähemalt 50-100 km vahedega, aga kui kolmas maksuputka tuli 5 km pärast eelmist ja haagisega sõitmise eest oli tasu krõbedam kui ainult sõiduauto puhul, sai meie mõõt täis ja lasime GPS-l teekonna Berliini ümber kalkuleerida selliselt, et ei peaks kasutama tasulisi teid.
Peab ütlema, et sõit muutus kohe palju huvitavamaks ja lõbusamaks oma kurviliste külavaheteede ja külakeste endiga. Vähemalt oli mida vaadata. Eraldi teema võiks muidugi teha ka Poola liiklusmärkidest oma „pulgakommi tädist” kuni erinevate „Võpatkiteni” välja
Kuumast ilmast tingituna tekkis loomulikult soov ennast kusagil värskendada. Isegi kui GPS näitab järve, ei pruugi see tähendada, et sa selleni ka saad, eriti veel haagisega.
Esimese teeäärse järve äärde me küll saime, kuid see oli nii mudane ja kinni kasvanud, et sinna küll ujuma ei kutsunud:
Mõned kümned kui mitte sadakond kilomeetrit hiljem gepsi ekraanile ilmunud suure järve äärde saamiseks kulutasime üle tunni, aga iga tee lõppes värava ja eramaaga ning lõpuks koguni lossi moodi ehitisega kus mingi lärmakas suurüritus toimus ja väga ei kutsunud sinna ujuma.
Selle asemel jätkasime sõitu ja leidsime värskendamisvõimaluse hoopis ühes rekkapeatuse dushist. Kell oli juba päris hiline ja päevavalgus oli ammu lahkunud. Seal samas otsustasime teha ka õhtusöögi, mis minu arvates oli eriti lahe (petrolhead ikkagi ju
)
(Kuna voolumuundur oli meil 300W ja nõuka keeduspiraal 350W, siis igaks juhuks võtsime voolu otse akult - 12V spiraal kärssas sigaretisüütajas esimese minutiga ära
)
Peale õhtusööki koos etendusega "jälgi mööduvaid rekkaid" oli energiat juures ja kuna Saksa-Poola piir oli vaid 100 km kaugusel, siis sai otsustatud, et sõidame veel õhtul Berliini välja.
Saksamaal nägime veidi varem toimunud ränga õnnetuse jälgi, kus tundmatuseni purunenud sõiduauto oli arvatavasti suurel kiirusel sõitnud otsa sellele teetöö haagisele, milledel lampidest noolekesed ja märgid näitavad, et nüüd on vaja rada vahetada, selline nagu siin pildil:
Ei tea, mis toimus selle juhi peas, kuna teetööd olid juba pikalt ette märgistatud ja neid lampidest noolemärke ei olnud võimalik mitte märgata ning ta ei tabanud mitte esimest sellist haagist. Igatahes oli haagis saadud löögist paiskunud mitmekümne meetri kaugusele ja auto oli peatunud veelgi hiljem. Mõtlemapanev vaatepilt oli...
Berliini kesklinna jõudsime täpselt südaööl. Sai siis seda kuulsat väravat kiigatud
ja peastrassel vähe ringi tiirutatud
ning siis andsime GPS-le järgmise sihtkoha – Luxemburg.
Kuna kell oli juba uues päevas, siis otsustasime leida kusagil ööbimisvõimaluse ja telk püsti panna. Justkui meie kiuste, hakkas Berliinist välja sõites sadama, mis tähendas, et telkimine jääb jälle ära ja magada tuleb taaskord autoistmetel. Kui me olime leidnud sobiva väikese ja õnneks suht tühja parkla oli loomulikult vihm järgi jäänud, kuid me otsustasime mitte riskida ja ööbida autos. Mul küll käis korraks peast läbi mõte, et laotaks madratsi haagisele ja saaks vähemalt horisontaalis magada, aga nii palju ma Saksa külalislahkust ka ei usaldanud
Jätkub…
Kuid kes ei tea, siis sel päeval algas meie Miniklubi suvetuur. See tähendas seda, et ma ise ei saanud mitte kuidagi oksjoni kulgu ja lõppu jälgida ning panustasin vennale. Siis aga selgus, et vend plaanib just sel päeval vähe suuremate masinatega metsa müttama minna. Väljavaated ei olnud kuigi head. Õnneks on eBays võimalus määrata oma piirhind ja siis lasta oksjonil omasoodu kulgeda ja just nii me ka tegime. Määrasime piiri, üle mille väga maksta ei raatsi, et kui veab siis veab ja kui mitte, no mis siis ikka teha – üks Mini on ju juba olemas.
