Tere,
Välkreportaaž Soomest.
Ilm on vahelduv ja Soome teed oma tuntud headuses, vaated meliülendavad...
kuid see pole vist praegu kõige olulisem.
Hommikul 6:30 startisime Espoost
ja koos hommikusöögipeatusega
Kaunis hommikupäikeses
olime märkamatult 10:30-ks kohale jõudnud. Ütleks, et kuidagi kiirelt jõudsime ja väsimusest polnud veel märkigi, tüdimusest rääkimata.
Kohale jõudsime ühe kena viimase põlve MPI Minis sabas ja registreerimisel saime osalejanumbriks 69, mis oli natuke üllatav, kuna olime lootnud, et Soome Miniklubi 30. sünnipäevaks koguneb ikka rohkem Minisid. Registreerimisel saime kingituseks ürituse logoga joogi-jahutuskoti. Parkisime Tibu peahoone ukse lähistele vabale kohale ja hakkasime koha ning Minidega tutvust tegema.
Esimeste hulgas tervitas meid Robert,
kes oli Olli 64’da aasta Miniga kohale tulnud.
Kuna 11:00 pidi algama kogunemine ja 11:30 kruiis Jämsässe, kust me just olime läbi sõitnud, siis pikalt Minisid vaadata ja omanikega juttu puhuda ei jõudnudki. Mind „värvati“ Timo Mini rooli ja sain siis esimest korda MK1 Miniga sõita.
Hyrolastic vedrustus oli väga meeldiv kogemus ja 850-ne mootor jaksas kolme inimest täitsa kenasti vedada.
Minide suurt arvu arvestades oli täitsa loomulik, et linna jõudes rivi koos ei püsi ja ühel ringteel õnnestuski mul eesläinud Minid silmist ja olimegi omapäi. Kuna meie seltskonnas keegi täpset sihtkohta ei teadnud, siis sai meile järgnenud Minide rodu natku linnas ringi vedada. Õnneks sai Timo sihtkoha teada ja varsti saabusime ühte Neste tankla parklasse, kuhu meiegi püüdsime ära mahtuda.
Seismise ajal oli rohkem aega Mniomanikega juttu puhuda ja autosid vaadata. Ja vaatamist jagus igale maitsele
– oli nii originaalkorras vanakesi,
kui viimaseid Minisid, Moke’sid,
vähem ja rohkem tuunitud Minisid, kolm chopatud Mini,
üks Roveri V8-ga Mini, üks Suzuki mootoriga Mini ja üks Riley’gi.
Ükski korralik Minide üritus ei möödu ilma äkkremondita:
http://static1.nagi.ee/i/p/844/51/21112 ... 73_l.jpg/1
Lahkete Miniliste abiga sai omanik oma lekkiva kütusetoru ära parandada.
Kogunemine ja muljetamine kestis vast tunnikese, kui masinad ükshaaval või seltskonniti liikuma hakkasid. Kuna Timo otsustas ise rooli istuda, siis Mina võtsin koha sisse Roberti Mini kõrvalistmel ja käisime väikese seltskonnaga linnas.
Pildike linnasõidust:
Kahe-kolme vahel olime kämpingus tagasi, vaatasime ringi, osalesime paaril võistlusel (paberlennuki lennutamine, noolevise ja Mini ratta ülesmäge bowling), ajasime Soome Minilistega juttu ning käisime lubatud ringrada otsimas, milleks osutus autokrossirada põldude ja metsade vahel, kuid ühtegi Mini me seal vuramas ei näinud.
Tasapisi kiskus ilm vesiseks ja kahjuks saabus ka aeg liikuma hakata. Jätsime Roberti ja juba tuttavate sommidega hüvasti, tegime viimased pildid ja asusime teele.
Jämsäs tankisime nii autot kui endeid ja nüüd vurame mõnusalt Helsingi suunas.
Lühidalt kokkuvõttes – väga mõnus Mini-nädalavahetus. Loodetavasti järgmine aasta on rohkem eestlasi oma Minidega rivis.
Või äkki juba augustis Rootsi Miniklubi suvepäevadel?
). Kui teist Minit Eestist pole tulemas, äkki õnnestub end mingi Soome Mini peale sokutada, või muud transporti kasutada... 
Meie plaani jäi üks päev ehk laupäev. Aga suvepäevadel Janno tagus ka rinnale et tuleb 
Aga kahjuks on selgunud et muud pereüritus toimumas.
ning te niikuinii lähete ainult laupäevaks. Mul oleks plaan pühapäeval pärast üritust ühte 64 Minit Urjala’s vaatama minna. Tuleb välja et omanik sõidab teise miniga üritusele ning seda 64 kahjuks seal ei näe... Veel nuputan kuidas targemini saaks Jämsankoski sõita...
