MEIL inglismaal on raadiosaade "Üksiku saare plaadid", milles keegi kuulus - neid on laias valikus, Ema Teresast Pamela Andersonini - on mänginult sattunud üksikule saarele. Et oma üksindust talutavamaks muuta, võivad nad kaasa valida kümme heliplaati, ühe luksuseseme ja raamatu. Ettenägelikud, nagu prominendid enamasti on, nõuavad nad Shakespear`i kogutud teosed ja oma usutunnistusele vastavat käsiraamatut. Saate käigus mängitakse katkendeid valitud lemmikmeloodiatest ja lastakse kuulsustel oma elust lobiseda.
Lõpuks tuleb neil nimetada oma lemmiklaul.
Tobe, koma eks ole? Ainult Brittid võivad välja mõelda nii mõttetu ajaviite - kord oli saates kõhurääkija oma puunukuga jne, ent ma olen teemast kõrvale kaldunud.
Miks mitte valida lemmik laulude asemel lemmikautosid?
See on süütu ja lõbus lõunasöögijärgne tegevus mis võib ometi kaasa tuua kirglikke vaidlusi valitud autode ümber. Huvitaval kombel nimetatakse sageli ka täiesti tavalisi autosid, mis ometi ulatuvad üle ajastute ja riigipiiride: Citroen 2CV, Ferrarid, Porsched, Bugattid, Rolls-Royce`id, VW "Põrnikas" ja nendega koos ka meie kuulsusrikas MINI.
Õigupoolest võiks MINI olla juba ammu pensonile saadetud või jagada
"Põrnika" saatust - olla koos tootmisliinidega maha müüdud mõnda kaugesse, odava ja töökindla trantspordivahendi järele januvasse kolmada maailma riiki.
Ometi pole juhtunud kumbagi, vastupidi 38-astat tootmises olev MINI on läbi teinud oma suurima modifikatsiooni.
Muutused lubavad MINIL kesta aastani 2003. Siis on ka lõpp, sest meie seadusandjad, kes sekkuvad järjast rohkem kõigesse meid ümbritsevasse, on juba otsustanud, et siis on nii väikesed autod kui MINI meie igapäevaste reiside jaoks liiga ohtlikud, lärmakad, haisevad, janused jne.
Aga tagasi tänasesse päeva. Tuleb olla tänulik, et 30 aasta jooksul ROVER ja eelmised omanikud MINIT maha kandnud ei ole.
See, et mark kestab edasi Bmw valdustes, pole mingi üllatus, sest MINI autor SIR ALEC ISSIGONIS oli Bmw praeguse bossi Pischetsriederi onu.
Nüüd on ROVER MINI mitte ainult modifitseerinud, vaid käiku lasknud ka kuulsusrikka minevikku: edu ralli radadel ning mälestused "Kuldsetest 60-test". See tähendab, et MINI COOPER võib saada BRITTI või RUUDULISE LIPPUGA KATUSEL, LIMITERITUD MINILITE-VELGETEGA, VANAMOELISTE UDULATERNATEGA, VINEERKAUNISTUSTEGA ning VÕIDUSÕIDUSTIILIS LÄBIPUURITUD KLAASIVÄNTATEGA. Valikuvabadus on nii suur, et iga üks võib luua täiesti oma stiili - just nii, nagu see MINI algupäevil toimus.
Kogu sära ja läike, LAIENDATUD RATTAKOOBASTE, NAHAGA KAETUD ROOLI ning ELEKTRILISE KATUSELUUGI VARJUS on ikka seesama VANA HEA AUTO - ainult mitte enam nii lihtsakoeline.
Ust avades hakkab silma TURVAPADJAGA ROOL. Õigupoolest on see ületõstetud MGFilt koos KOKKUKÄIVA ROOLISAMBA ning LÜLITITEGA.
BUSSIJUHILIKKU SÕIDUASENDIT pole muudetud - ent muidu oleks olekski MINI ISELOOM rikutud. Muu lisandunud luksus koosneb MUUDETAVA TÖÖREZHIIMIGA VENTILAATORIST, ISERGULEERUVATEST TURVARIHMADEST ja KÜLGMISTEST TURATALADEST. Kõik kokku annabki Euroopa ECD2-ohutusnõuetele vastava auto, mis on kõlbulik kuni 2003 aastani.
Kui A-seeria MOOTOR KÄIVITADA, siis võib kohe aru saada, et muudatused pole olnud ainult KOSMEETILISED. Esiteks on kõik palju vaiksem. Seda tänu 74 detsibelli seadusele, mis määrab, et kõik autod, MINIST alates ja Ferrariga lõpetades, peavad sosistama ja mitte mörgama. Müra summutavaid kihte on lisatud igale poole, muuseas on kaduma läinud ka MINILE nii ISELOOMULIK KÜTUSEPUMBA TIKSUMINE.
Mootoril on nüüd HARGPRITSE ja ROVER KONTROLLSÜSTEEM MEMS 2J -viimane tundub küll pisut nagu Houstoni kosmosekeskuse kaasamisena paberlennukite juhtimisse. Mootorikatet avades võib näha NETTI ALUMIINIUMRADIAATORIT ja ELEKTRILIST VENTILAATORIT.
Niisiis, politikute nõudmiste kohaselt on MINI nüüd väiksem, kuid kas ROVER oli sunnitud välja võtma ka kogu sõidulusti?
Õnneks mitte. MINI hing pole ehk enam nii ergas kui varem, ent ometi on tegemist põnevust pakkuva autoga.
VEDRUSTUS on JÄÄNUD ENDISEKS, nii et KELGUGA MÖÖDA MUNAKIVITEED LOHISEMISE TUNNE on SÄILINUD. PEAÜLEKANNE on KÕRGEM, SEETÕTTU ei LISANDU VÕIMSUS ehk ENDISE ERKSUSEGA.
Kuna MOMENDI HARI JÕUAB aga KÄTTE 900 PÖÖRET VAREM, saab MINI ILMA ERILISE VAEVATA 145 KM/H 3 KÄIGUGA KÄTTE.
Nostalgiasõpradel on kindlasti meeldiv teada, et ESIMESE HAMMASPAARI KLASSIKALINE VIGIN on VAEVU KÜLL, aga SIISKI KUULDAV.
MINI võlu on alati peitunud tema võimes suurematele ja võimsamatele autotele koht kätte näidata, olgu siis linnas või nobedatel külavaheteedel.
Mul on rõõm ette kanda, et ka uusim MINI pole seda võimet kaotanud.
Sul võib parema jala all olla küll ainult 47KW, aga niidirullitaolised rehvid 175/50R13 haaravad visalt teepinda ning lubavad niinimetatud "Kuumadele" autodele ära teha. PROOVISÕIDU AJAL JÄI MULLE ETTE MUST PEUGEOT 2005GT, MILLEST MA KA MÖÖDUSIN.
16 KM-RIT HILJEM OLI TA IKKA VEEL MU TAHAVAATEPEEGLIS.
PIKKEMAL SIRGEL JÕUDIS TA OMA SUUREMA VÕIMSUSE ABIL KÜLL LÄHEMALE ENT KURVILISTEMAL LÕIKUDEL JÄI JÄLLEGI MAHA.
PEUGEOT`ROOLIS ISTUNUD 20-AASTASELE NOORUKILE VÕIS SEE PÄRIS PIINLIK LUGU OLLA: KUI AUTODE JA JUHTIDE VANUSED SUMMEERIDA,
SIIS OLIME MEIE MINIGA JU OMA 4X VANEMAD.
Muidugi on samalaadilisi, seejuures kiiremaid, vaiksemaid, tsiviliseeritumaid autosid. Aga üheski neist ei õhku nii palju ohjeldamatut rõõmu. On kahju, et MINI ühel päeval maha kantakse - ent kuni seda pole veel juhtunud, mingré ja hakinge endale üks taoline. Muidu te ei teagi, millest olete ilma jäänud. Mina võtaks ühe üksikule saarele kaasa küll.
