Veel elektrit.
Seekord eksklusiivsem ja ufom .
http://www.venturi.fr/-Home-page-.html
Alternatiivenergiad
1) viitasin kolmandatele riikidele - s.h india ja muud sellised kriimudKristjan kirjutas:Anna andeks usku aga kust kuradi koahst võtad Sa selle , et Aafrika on suurim saastaja.
http://www.nationmaster.com/red/pie/env ... fuels-2000
2) selle väite tõin selle aafrika reisi kirjelduse valguses. sealne olukord on ikka eriti masendav. põhimõtteliselt kogu fauna on kadunud (va reservaatidest) ja seda sel põhjusel, et kui mõni söödav elusolend inimeste lähedale satub, pistetakse ta lihtsalt nahka
lugege, see on väga põnev reisijutt. küll subjektiivne, aga objektiivset juttu saab sealt välja lugeda küll. ilmselge on see, et sealkandis on rahvast oluliselt rohkem, kui sealne maa ära suudab toita.vaadake infot laiemalt, ihmiset!
üks väga põnev teadustöö lugemiseks. kui kõike ei viitsi lugeda, siis minge otse alternatiivenergiate juurde (vt sisukord). väga hariv ja lahe lugemine teemast huvitatule:
http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client ... stis_2.pdf
http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client ... stis_2.pdf
parandan rämeda faktivea. seoses foorumi erroriga läks endal ka programm sassi. "The number of bioethanol stations in Europe is highest in Sweden (792). In the USA there are currently 1441 stations" ... loomulikult inimese kohta on rootsi number parem. "The top five ethanol producers in 2006 were Brazil (4.491 billion US gallons per year (bgy)), the United States (4.855 bgy), China (1.017 bgy), India (0.502 bgy) and France (0.251 bgy)." siia tabelisse Rootsi ei mahu ning pannes kokku kaks nr - USA toodab rämedalt palju piiritust ning seal on 1441 piirituse tanklat... + see, et FFV-sid on seal kõige rohkem, tegingi sellise järelduse, et USA on selles vallas piloot. sorry selle pärast - pole täitsa õige, aga pole ka täitsa vale. --> arvude allikas on wikipedia.usku kirjutas:kurat, eile kirjutasin pika jutu, aga sis tuli mingi foorumi debug ja kõik läks vastu taevast.siiski tahaksin veel seda öelda, et rootsi on piloot küll teaduse vallas, aga kui loete seda E85 lehte, siis ameerikas on iga 4-s uus auto kohandatud nii metsakohina kui ka tavabensiini jaoks ning kui ma nüüd õigesti mäletan, siis E85 tanklaid oli 260 000 või midagi sellist
veel: Most cars on the road today in the U.S. can run on blends of up to 10% ethanol, and motor vehicle manufacturers already produce vehicles designed to run on much higher ethanol blends. In 2007, Portland, Oregon, recently became the first city in the United States to require all gasoline sold within city limits to contain at least 10% ethanol.[49][50] As of January 2008, three states - Missouri, Minnesota, and Hawaii - require ethanol to be blended with gasoline motor fuel. Many cities are also required to use an ethanol blend due to non-attainment of federal air quality goals.
Several motor vehicle manufacturers, including Ford, DaimlerChrysler, and GM, sell “flexible-fuel” cars, trucks, and minivans that can use gasoline and ethanol blends ranging from pure gasoline up to 85% ethanol (E85). By mid-2006, there were approximately six million E85-compatible vehicles on U.S. roads.
Aga üldiselt au ja kiitus Rootsile selles vallas:
All Swedish gas stations are required by an act of parliament to offer at least one alternative fuel, and every fifth car in Stockholm now drives at least partially on alternative fuels, mostly ethanol.
Stockholm will introduce a fleet of Swedish-made electric hybrid buses in its public transport system on a trial basis in 2008. These buses will use ethanol-powered internal-combustion engines and electric motors. The vehicles’ diesel engines will use ethanol.
Eestil on veel pikk maa areneda
U @igavleb kodus kipsiga ja harib end
85% Brasiilias müüdavatest autodest saavad sõita nii bioetanoolil kui bensiinil (Nat.Geo). Oktoobrikuu National Geographic räägib väga mõnusalt kogu selle värgi plussidest ja miinustest.
Uskule küsimus: millest nad Rootsis etanooli toodavad?
Brasiilias tuleb see suhkruroost, USA-s aga maisist (kliimaerinevuste tõttu) ning esimene variant on ökoloogilisem ja majanduslikult tasuvam (mööndustega), maisist tootmine aga kokkuvõttes pole sugugi etem naftast (va ernergeetilise sõltumatuse aspektist).
Aga varsti hakkab kuuldavasti Eestis ka tehas tööle, nende toorainega kursis pole paraku.
Uskule küsimus: millest nad Rootsis etanooli toodavad?
Brasiilias tuleb see suhkruroost, USA-s aga maisist (kliimaerinevuste tõttu) ning esimene variant on ökoloogilisem ja majanduslikult tasuvam (mööndustega), maisist tootmine aga kokkuvõttes pole sugugi etem naftast (va ernergeetilise sõltumatuse aspektist).
Aga varsti hakkab kuuldavasti Eestis ka tehas tööle, nende toorainega kursis pole paraku.
Noh Eestis on kaks varianti:
a) osta väljast mdiagi suhkruroo sarnast sisse (teadupärast on ju laevatranspordi hinnad tänapval teäisti kokku kuivanud, iseasi muidugi asja rohelisuses aga kahjuks kardan , et ega neil eesti ärimeestel loodus just väga korda lähe)
b) teha etanooli sellest millest meil liviko mehed juba aastaid on teinud ehk viljast. Teoorias peaks vist ka suhkrupeedist ja lõppkokkvuõttes isegi võsast saama teha aga nende kõigi energiaväärtus ilmselt väiksem.
a) osta väljast mdiagi suhkruroo sarnast sisse (teadupärast on ju laevatranspordi hinnad tänapval teäisti kokku kuivanud, iseasi muidugi asja rohelisuses aga kahjuks kardan , et ega neil eesti ärimeestel loodus just väga korda lähe)
b) teha etanooli sellest millest meil liviko mehed juba aastaid on teinud ehk viljast. Teoorias peaks vist ka suhkrupeedist ja lõppkokkvuõttes isegi võsast saama teha aga nende kõigi energiaväärtus ilmselt väiksem.
Siim Sepp, Novaator, Äripäev Online
Taaskasutamiseks kõlbmatud orgaanilised jäätmed mädanevad prügimägedel üle maailma, ehkki neid saaks kasutada energia tootmiseks.
Sama käib ka äravisatud paberi ja papi kohta, mis sisaldab tselluloosi — polüsahhariidi, millest saab toota etanooli. Tselluloos täidab taimedes peamiselt struktuurset rolli, aidates neil säilitada kuju ja jäikust. Prügimägedel mädanedes on tselluloos aga toiduks mikroorganismidele, mis toodavad sellest metaani. Metaan on peamine maagaasi koostisosa ning sobib seetõttu väga hästi kütuseks. Lihtsalt atmosfääri paisatuna võimendab ta globaalset soojenemist, sest metaan on oluliselt võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid, kirjutas Scientific American.
Californias asuv ettevõte BlueFire Ethanol sooviks kasutamata jäätmed pigem kokku koguda, et tselluloosist etanooli toota. „Ühest tonnist jäätmetest toodame me 265 liitrit etanooli,” ütles BlueFire’i tegevjuht Arnold Klann. „Raskuseks on siinjuures tselluloosi eraldamine ligniinist, mis on nagu liim, mis tselluloosi koos hoiab.”
BlueFire arvutuste kohaselt saaks aastas USA prügimägedele veetavaist jäätmetest toota 150 miljardit liitrit etanooli, mis kataks umbes kolmandiku USA transpordisüsteemi kütusevajadustest. „Kui liita juurde ka maisitaimede varred ja lehed ning metsatööstuse jäätmed, on meil piisavalt kütust, et asendada 70 protsenti imporditud naftast kodumaise kütusega,” ütles Klann.
Esimese tehase avab BlueFire California osariigis Lancasteri linna lähedal asuva prügimäe juures tänavu teisel poolaastal. Kui saadakse täiendav finantseering USA energeetikaministeeriumilt, siis järgneb sellele peagi ka teine. Kaks tehast kokku toodaksid parimal juhul aastas 80 miljonit liitrit etanooli. Ligniini ja tselluloosi molekulide vaheliste keemiliste sidemete lõhkumiseks kasutatakse väävelhapet. Eraldatud ligniin põletatakse ning sellest saadud energiat kasutatakse tselluloosi etanooliks kääritamiseks. „Eraldatud ligniini põletamisel saadud energia katab umbes 70 protsenti meie vajadustest,” ütles Klann. „Asukoht prügimäe kõrval on kasulik veel selle poolest, et me saame kokku koguda ka kohapeal tekkiva metaani.”
Orgaanilistest jäätmetest biokütuste tootmine on muutumas üha perspektiivsemaks, sest USA Kongress on eraldanud selleks otstarbeks miljoneid dollareid ning võib energeetikaministeeriumi soovidele vastu tulles finantseerida tselluloosist etanooli tootvaid tehaseid veel kümnete miljonite lisadollaritega.
Jäätmetest toodetaval etanoolil on mitmeid eeliseid, sest selleks ei tule kasvatada maisi, mis ajab selle toiduks kasutatava taime hinna väga kõrgele ning tekitab seega niigi nälja käes vaevlevale maailmale lisaprobleeme. Samuti ei ole vaja hankida maad juurde vihmametsade arvelt, et seal maisi või biodiisli valmistamiseks kasutatavat soja kasvatada.
„Biokütused oleksid tõepoolest lahendus, kui kasutada vaid jäätmeid,” ütles põllumajandusekspert Tim Searchinger Princetoni ülikoolist. Ta juhtis hiljuti läbiviidud uuringut, millest selgus, et biokütuste suurem kasutamine ei aita kuidagi kaasa globaalse soojenemise vastases võitluses.
BlueFire on juba ehitanud ühe puidujäätmetest etanooli tootva tehase Jaapanisse, demonstreerimaks tehnoloogia kasutatavust. Selle tagajärjel on Jaapani valitsus andnud loa segada etanooli bensiiniga suhtega 1:100. Klanni sõnul on tehnoloogial parimad eeldused arengumaades, kus taimsed jäätmed sageli lihtsalt ära põletatakse. „Ühiskonnana on meie roll mõelda välja võimalused, kuidas elada nii, et meie tegevusest oleks keskkonnale kõige vähem kahju. Etanool pole selles valguses sugugi halb kütus,” ütles Klann.
allikas: http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/ar ... d=18203771
Taaskasutamiseks kõlbmatud orgaanilised jäätmed mädanevad prügimägedel üle maailma, ehkki neid saaks kasutada energia tootmiseks.
Sama käib ka äravisatud paberi ja papi kohta, mis sisaldab tselluloosi — polüsahhariidi, millest saab toota etanooli. Tselluloos täidab taimedes peamiselt struktuurset rolli, aidates neil säilitada kuju ja jäikust. Prügimägedel mädanedes on tselluloos aga toiduks mikroorganismidele, mis toodavad sellest metaani. Metaan on peamine maagaasi koostisosa ning sobib seetõttu väga hästi kütuseks. Lihtsalt atmosfääri paisatuna võimendab ta globaalset soojenemist, sest metaan on oluliselt võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid, kirjutas Scientific American.
Californias asuv ettevõte BlueFire Ethanol sooviks kasutamata jäätmed pigem kokku koguda, et tselluloosist etanooli toota. „Ühest tonnist jäätmetest toodame me 265 liitrit etanooli,” ütles BlueFire’i tegevjuht Arnold Klann. „Raskuseks on siinjuures tselluloosi eraldamine ligniinist, mis on nagu liim, mis tselluloosi koos hoiab.”
BlueFire arvutuste kohaselt saaks aastas USA prügimägedele veetavaist jäätmetest toota 150 miljardit liitrit etanooli, mis kataks umbes kolmandiku USA transpordisüsteemi kütusevajadustest. „Kui liita juurde ka maisitaimede varred ja lehed ning metsatööstuse jäätmed, on meil piisavalt kütust, et asendada 70 protsenti imporditud naftast kodumaise kütusega,” ütles Klann.
Esimese tehase avab BlueFire California osariigis Lancasteri linna lähedal asuva prügimäe juures tänavu teisel poolaastal. Kui saadakse täiendav finantseering USA energeetikaministeeriumilt, siis järgneb sellele peagi ka teine. Kaks tehast kokku toodaksid parimal juhul aastas 80 miljonit liitrit etanooli. Ligniini ja tselluloosi molekulide vaheliste keemiliste sidemete lõhkumiseks kasutatakse väävelhapet. Eraldatud ligniin põletatakse ning sellest saadud energiat kasutatakse tselluloosi etanooliks kääritamiseks. „Eraldatud ligniini põletamisel saadud energia katab umbes 70 protsenti meie vajadustest,” ütles Klann. „Asukoht prügimäe kõrval on kasulik veel selle poolest, et me saame kokku koguda ka kohapeal tekkiva metaani.”
Orgaanilistest jäätmetest biokütuste tootmine on muutumas üha perspektiivsemaks, sest USA Kongress on eraldanud selleks otstarbeks miljoneid dollareid ning võib energeetikaministeeriumi soovidele vastu tulles finantseerida tselluloosist etanooli tootvaid tehaseid veel kümnete miljonite lisadollaritega.
Jäätmetest toodetaval etanoolil on mitmeid eeliseid, sest selleks ei tule kasvatada maisi, mis ajab selle toiduks kasutatava taime hinna väga kõrgele ning tekitab seega niigi nälja käes vaevlevale maailmale lisaprobleeme. Samuti ei ole vaja hankida maad juurde vihmametsade arvelt, et seal maisi või biodiisli valmistamiseks kasutatavat soja kasvatada.
„Biokütused oleksid tõepoolest lahendus, kui kasutada vaid jäätmeid,” ütles põllumajandusekspert Tim Searchinger Princetoni ülikoolist. Ta juhtis hiljuti läbiviidud uuringut, millest selgus, et biokütuste suurem kasutamine ei aita kuidagi kaasa globaalse soojenemise vastases võitluses.
BlueFire on juba ehitanud ühe puidujäätmetest etanooli tootva tehase Jaapanisse, demonstreerimaks tehnoloogia kasutatavust. Selle tagajärjel on Jaapani valitsus andnud loa segada etanooli bensiiniga suhtega 1:100. Klanni sõnul on tehnoloogial parimad eeldused arengumaades, kus taimsed jäätmed sageli lihtsalt ära põletatakse. „Ühiskonnana on meie roll mõelda välja võimalused, kuidas elada nii, et meie tegevusest oleks keskkonnale kõige vähem kahju. Etanool pole selles valguses sugugi halb kütus,” ütles Klann.
allikas: http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/ar ... d=18203771