Väike kokkuvõte Sügistuurist endast:
Miniklubi sügistuur 2010
Tallinn, Tartu > Virumaa Loomade Varjupaik > Piisonifarm > Palmse mõis
11. Ja 12. September 2010.
Kui kevadel sai otsustatud, et Miniklubi teeb suvehooaja jooksul kolm suuremat ühisüritust, siis Miniklubi suvepäevade ajal oli õige aeg hakata Sügistuuri planeerima. Ülesse kerkis idee teha midagi enamat kui lihtsalt ringi sõita ja nii jõudsime mõtteni külastada mõnd loomade varjupaika, viia sinna toetajatelt saadud annetusi ning jõu ja nõuga olla abiks loomade varjupaiga korrastamisel. Vaadates eelnevate tuuride ja ürituste toimumiskohti otsustasime seekord võtta suuna Virumaale, täpsemalt siis Virumaa Loomade Varjupaika Sõmerul. Selleks, et Sügistuur vaid ühepäevaseks ürituseks ei jääks, leidsime Minilistele mõnusa koha, kus õhtut veeta ja öömajale jääda ning tegime plaanid pühapäeva sisustamiseks.
Sügistuuri nädalavahetuseks lubasid ilmajaamad ilusat kuiva ilma ja nii tundus kõik laabuvat. Seda kehvem oli laupäeva hommikul ärgates kuulda vihmapiisku aknale langemas. See ei tõotanud head, arvestades, et loomade varjupaigas oleme ju terve päeva õues looduse meelevallas. Selleks ajaks kui Margo Ülemiste parklasse jõudis, olid Janno ja Laura ning Andreas ja Heili loomatoidu juba kohaletoimetanud ja ostukärude varjualusesse ootama seadnud. Mini tankimise ajal jõudsid kohale Eino ja Kersti ning Henn ja Tiina. Järgmistena saabusid Oliver ja Hela, Jaan ning Janno ja Laura, seekord juba Miniga. Väljasõidu ajaks oli koos 7 Mini ja tibutamisest saanud laussadu, mis küll rõõmsameelset meeleolu ei rikkunud, kuid ei sisendanud ka liigset optimismi.
Teel Sõmerusse liitusid Ülari ja Leila ning tehti väikene peatus Viitnal, kus siis möödasõitjad ja kohalikud said Minisid uudistada ning me ise Minisid kleepsudega kaunistasime. Vihmasadu oli selleks hetkeks läbi saanud ja ka taevas tundus heledam. See andis lootust, et ehk me siiski ei pea paduvihmas kuute parandama. Teel Viitnalt Sõmerusse ühinesid Tallinnast startinud Minilistega veel Uku ja Päivi suure toetuskoormaga ning Madis ja Tinnu tütardega.
Varjupaika jõudes ootas meid juba ees TV3 kaameramees, nii et toetajatele lubatud uudislõik oli läbi raskuste ikkagi tulemas. Samuti oli just meie saabumise hetkel üks varjupaiga asunik suundumas oma uude koju. Kohale jõudsid ka Evelin ja Harri ning koos nendega oli kokku varjupaika saabunud 12 Miniliste ekipaaži, milledest 11 olid Minidel ja 1 saateautol.
Esmatutvus varjupaiga töötajatega tehtud, andsime üle kokku kogutud toetuse, mille hulka kuulusid Overallist antud Canoni digifotokas, Brasa poolt antud 2 kotitäit koeratoitu ning Caramira 150kg kaaluv „abipakett“, mis sisaldas endas koera- ja kassitoitu, kassiliiva ning sööginõusid. Sularahaga toetas loomade varjupaika Riigikogu liige Lauri Laas. Lisaks olid Minilised omalt poolt loomatoitu, -nõusid, ronimispuid ja remondi- ja ehitustarbeid kaasa võtnud. Kuna meie eesmärk ei olnud pelgalt toetuse jagamine, vaid varjupaigas ka millegi ära tegemine, siis aega ei raisatud ja asuti tööle. Varjupaik oli meie tulekuks hästi ette valmistunud ja vaadanud välja kuudid, mis vajasid suuremal või vähemal määral parandamist või vähemalt värvimist. Nii võiski üsna pea kuulda saagimist, puhastamist ja muid puutööle omaseid helisid. Tegevust leidus kõigile. Kes otseselt ehitada või värvida ei soovinud, need said loomadega tegeleda ja neid varjupaiga veebilehe tarvis pildistada. Töö tähe all möödus aeg ruttu ja peagi olid kõik valmis seatud ja remontimist vajanud kuudid korda tehtud ning uue ja rõõmsama väljanägemise saanud. Kuna meil kiiret ei olnud, siis agaramad leidsid veel kuute mille katust parandada või mis värvivärskendust vajasid. Tuleb tunnistada, et ka ilmataat oli meie vastu leebe. Päev oli küll külm ja pilvine ning saime ka kerge vihmasabina krae vahele, aga ikkagi tunduvalt parem kui see, mis hommikul Tallinnas oli olnud.
Pärast mitut tundi agarat toimetamist ootas Minilisi varjupaiga kontoris kuum jook ja kringel ja Tiina ning Henn pakkusid kodus valmistatud leiba ning Eino ja Kersti pirukat. Igati mõnus lõpp jahedale tööpäevale. Joogid joodud ja söögid söödud rivistasime Minid varjupaiga ette ühispiltide tegemiseks ning oligi aeg edasi liikuda. Kahjuks oli sügistuuri nädalal liikumas mingi viirus, mis oli kohaletulnud Miniliste arvu algselt planeeritust kahandanud ja ka pärast varjupaiga külastust pidid mitmed Minilised suunduma tagasi tõbiste koduste juurde. Lahkuma pidid ka Uku ja Päivi, kes olid tulnud Eestisse just Loomade Varjuopaiga abistamise pärast. Nii asusid Viruma Loomade Varjupaigast Piisonifarmi poole teele vaid 8 Mini.
Teel Piisonifarmi tehti väikene toiduvarude täiendamise peatus Rakveres ja sealt jätkus teekond farmi juba ilma peatusteta. Kohale jõudsime küll veidi lubatust hiljem, kuid õnneks olime oodatud ja vastu võttis meid peremees isiklikult. Eks temalgi oli meeldiv näha väikeseid Minisid Salooni ette rivistatuna. Esimesed tervitused ja viisakused vahetatud tutvustas Illar Minilistele Salooni ja rääkis farmist ning siinsest filosoofiast, igapäevatoimetustest ja jagas soovitusi, et kui me nüüd õhtul omal käel farmiga tutvuma läheme siis teaksime, kus ja mida vadata. Kuna farmile kuulub ligi 900 ha maad ning Illaril oli sel õhtul teisigi külalisi oodata, jättis ta Salooni Miniklubi käsutusse ja suundus oma tegemiste juurde.
Olles üllatunud nii sooja vastuvõtu ja usalduse eest otsustasime veel allesjäänud valget aega ära kasutada ja teha väikene ringkäik farmis. Ringkäigule võeti kaasa ka Salooni karjakoer Jessy. Kanalast leidsid soovijad värskeid mune, Parditiigi majakese juures imetleti nutriaid, jäneseid ja loomulikult parte ja teisi linde ning väiksemas laudas elati kaasa kitsede, sigade, tibude, nutriate ja kassipoegade tegemistele. Ringkäigul jõudsime ka Roosioru maja juurde, mida Illar siis õhtuste külaliste jaoks ette valmistas ja meile lahkelt ka seda kohta tutvustas ning huvitavaid lugusid rääkis. Neid lugusid ja võimalusi me edasi rääkima ei hakka, las need jääda huvilistele endile välja uurimiseks ja järgi proovimiseks. Igatahes mõtteainet andis see paik kõigile.
Kuna hämarus hakkas maad võtma ja kõhud olid tühjad, siis suunduti tagasi Salooni. Tagasiteel sai oma silmaga ära nähtud ka piisonikari eesotsas Eduardiga. Viimased naasjad jõudsid salooni just selleks ajaks kui pikk laud kaetud sai ja supipada tulelt maha tõsteti. Nii oligi aeg asuda õhtusöömaaja juurde. Õhtusöögile olid jäänud Oliver ja Hela, Andreas ja Heili, Ülari ja Leila, Henn ja Tiina, Janno ja Laura ning, Evelin, Harri ja Margo. Õhtusöök Miniliste seltskonnas möödus nagu alati – lõbusas meeleolus ja jutuhoos
Kahjuks ei saanud salooni ööbima jääda kõik õhtusöögist osa võtnud Minilised ja nii liikusid kodu poole Henn ja Tiina ning Oliver ja Hela, mingi aeg pärast neid sugulaste juurde öömajale ka Ülari ja Leila, et siis järgmine päev allesjäänutega liituda. Seega oli Miniklubi Sügistuuri esimese päeva õhtuks allesjäänud 7 Minilist viie Miniga. Kuid vaatamata väikesest arvust jätkus juttu, nalja ja naeru varahommikuste öötundideni, mille jooksul mängiti piljardit, mõttes malet ja nauditi salooni atmosfääri. Magama mindi sõna otsese mõttes põhku – Salooni teisel korrusel on loodud heintega vooderdatud ning tekkide ja patjadega kaetud nurgake mida kutsutakse Müralaks. Sinna Müralasse oleks vabalt ära mahtunud veel vähemalt sama suur Miniliste seltskond kui meid oli sinna jäänud. Uni pehmete heinte sees saabus ruttu.
Uni Müralas oli magus, seda tunnistasid kõik Minilised kui ühest suust. Kuid kuna keegi
oli ka pühapäevaks päevakava välja mõelnud, siis väga kauaks põhkude vahele põõnama jääda ei olnud võimalik ja nii asuti toimetama. Värske hommikukohvi kõrvale pakkusid Minilistele seltskonda Tarmo Urb ja Illar ning nii möödus hommikusöögi ootamise aeg lennates. Hommikusöögiks serveeritud omlett oli rammus ja väga maitsev ning tõstis arusaama omletist veidi teisele tasemele. Kuid aeg tegi oma töö. Hommiksöök söödud, Illarit suurepärase vastuvõtu eest tänatud ja pärast ühispildi tegemist võeti suund Rakverele, kus oli plaan väikene peatus teha.
Rakvere Tsentrumi parklasse kogunes viis Mini, Evelini olid välja vahetanud Ülari ja Leila. Poole tunni jooksul, mis Minid parklas seisid jätkus nii eemalt uudistajaid ja pildistajaid kui ka neid kes julgesid lähemale astuda ja Minilistega juttu puhuda. Kui planeeritud pool tunnikest oli märkamatult möödunud, võeti suund pühapäevasele sihtkohale – Palmse mõisale. Rakvere serval tehtud väikese peatuse järel teekonda jätkates otsustas Margo Mini oma iseloomu näidata ja suri lihtsalt välja. Ta oli selleks valinud kõige õigema aja – me olime juba Palmsesse hilinemas. Õnneks leiti viga üsna kiiresti ja käepäraste vahenditega sai probleem ajutiselt lahendatud ja teekond Palmsesse võis jätkuda.
Ilm oli vaikselt paremuse poole pöördunud ja Palmsesse jõudes piilus ka päike aeg-ajalt pilve vahelt välja. Palmses ootasid juba ees Madis ja Tinnu tütardega. Palmsesse jõudsime väikese hilinemisega ja aja kokkuhoiu mõttes lubati Minid kohe härrastemaja ette parkima ja Minilised asusid giidi jutustuste saatel Palmse mõisaga tutvuma. Mõisatuurile andsid giidi lood palju juurde ja nii jätkus härrastemajas uudistamist küll ja veel.
Pärast härrastemaja tuuri ja väikest pildistamist Madise pere lahkus ja allesjäänud Minilised jätkasid mõisakompleksiga omal käel tutvumist. Vahepeal sai mõisapere käest uuritud, et kuna pildistamine on tehtud, et kas peaksime oma Minid parklasse viima. Selle peale vastati, et ei ole vaja, külalistele pakkuvat need autokesed palju rõõmu ja las nad olla seal härrastemaja ees. Nii südantsoojendav
Järgneva jalutuskäigu raames otsustati esmalt keha kinnitada mõisa kõrtsis. Kahjuks pidid pärast lõunasööki lahkuma ka Janno ja Laura ning Harri.
Allesjäänud Minilised jalutasid pühapäeva pärastlõunases päikesepaistes mõisapargis, tutvusid talveaia floora- ja faunavalikuga, maitsesid õunapuuaia küpseid vilju ning vaatasid sepa toimetusi. Kuid kuna päeval oli meid teavitatud , et loomade varjupaigas filmitud uudistelõik läheb pühapäeva õhtul eetrisse, siis ei jäänud ka viimastel Palmse võlude nautlejatel muud üle kui poole kuue paiku päikeseloojangu poole koduteele asuda.
Seljataha jäi järjekordne ülipositiivne ja meeldejääv nädalavahetus Minilistega ning seedimist ootas kõik nähtu ja kogetu
Emotsioonid on võimsad!
Eks näe mis sellest saab.