Aeg ammu küps registreerida see anarhiliselt tegutsev ühing ametlikult riiklikes registrites. Siis on võimalus taotleda omale ka ametlikult kodulehe nimeks www.miniklubi.ee (NB! särgile)
Kui aus olla siis see viimane ongi tõsiseim argument. Kuidas tundub - on see nii oluline? Sest asjaga kaasneb üksjagu paberimajandust ja ka mingid riigilõivud.
Ja vastutavad ametnikud peab ka valima.
Aga muidu saaks hooaja avamisel ka asutamiskoosoleku teha.
Avaldage arvamust!
MTÜ Miniklubi
-
Mayfair1985
tere
ma ka natuke vaatasin seda asja ... paberimajandust oli päris palju , isegi maksuametile tuleb esitada oma majandus aasta aruanne jne.
Aga kas nüüd särgile panna .ee või . tk ...
eeldades et MTÜ asi läeb mingi a'la 6 kuuga käima ...
Aga kas nüüd särgile panna .ee või . tk ...
eeldades et MTÜ asi läeb mingi a'la 6 kuuga käima ...
Kuuludes mitmete klubide koosseisu, on mul endiselt arvamus, et üks elujõuline klubi saab hakkama ka ilma selleta, et ta MTÜ oleks.
MTÜ regamisega kaasneb minuarust mõttetult palju bürokraatiat, alates raamatupidamisest ning lõpetades mõttetute koosolekute pidamisega, kus juhatust valitakse.
See on lihtalt minu arvamus, aga mulle meeldib vaba mees olla.
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi liige
Koomaklubi liige
Volgaklubi foorumi liige
Priit
MTÜ regamisega kaasneb minuarust mõttetult palju bürokraatiat, alates raamatupidamisest ning lõpetades mõttetute koosolekute pidamisega, kus juhatust valitakse.
See on lihtalt minu arvamus, aga mulle meeldib vaba mees olla.
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi liige
Koomaklubi liige
Volgaklubi foorumi liige
Priit
Mulle meeldib ka vabadus, meil on tore hipiorganistastioon siin. Mõnus kõik läheb omasoodu ja kellegil ei ole mingeid otseseid suuri kohustusi... MTÜ nu jah .. võib ju teha aga siis peaks olema mingi ilge aktivist kes viitsiks asja ajada ja siis peab arvepidamist tegema ja mida kõike veel, ja kui see aktivist ära väsib.... mis siis!? Mina külll väga ei viitsiks ausalt öeldes... Eriti kui veel kuri maksuamet ka mängu tuleb! 
-
Mayfair1985
Pikka ja igavat juttu
PS. Annan Modele selle vabaduse et see ära kustutada kui see liiga igav on 
Vabatahtlik ja ühiskondlik tegevus on demokraatliku ühiskonna alused.
Mittetulunduslikud ühendused täidavad meie ühiskonnas olulist rolli ning võimaldavad üksikisikul anda oma panus ühiskonna arengu ja heaolu kasvu heaks.
Eesti seadustest lähtuvalt on võimalik asutada 2 liiki mittetulunduslikke juriidilisi isikuid-mittetulundusühinguid ja sihtasutusi.
Eesti seadusandlus tunnistab kolme liiki mittetulundusühendusi:
- Mittetulundusühing on liikmelisusel põhinev juriidilise isiku staatust omav mittetulunduslik ühendus. Mittetulundusühingu liikmeks võivad olla nii füüsilised kuijuriidilised isikud.
Mittetulundusühingu asutamiseks tuleb:
- läbi viia asutamiskoosolek
- sõlmida asutamisleping ja sellega koos kinnitada ühingu põhikiri
- märata ühingu organite (juhatuse ja revisjonikomisjoni) liikmed
- tõestada notari juures juhatuse liikmete allkirjad
- esitada dokumendid registreerimiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile
Nõuded asutamiskoosolekule ja asutamislepingule
- mittetulundusühingu asutamiseks on vaja vähemalt kaht asutajat
- asutamine toimub asutamislepingu sõlmimisega ja koos sellega põhikirja kinnitamisega
- asutamislepingu ja põhikirja igale lehele kirjutavad alla kõik asutajad
Asutamislepingus tuleb märkida:
- ühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk
- asutajate nimed ja elu- või asukohad (juriidilistel isikutel) ning isiku- või registrikoodid
- asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes
- juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad
Nõuded põhikirjale
Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik ja selles tuleb märkida:
- mittetulundusühingu nimi, asukoht ja eesmärk
- liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja -arvamise tingimused ja kord
- liikmete õigused
- liikmete kohustused või kord nende kehtestamiseks
- osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused
- üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord ning otsuste vastuvõtmise kord
- juhatuse liikmete arv või nende ülem ja alampiir
- vara jaotus ühingu lõpetamisel
- muud seaduses sätestatud tingimused (enamasti lubatud erinevused seaduses toodud nõuetest)
Mittetulundusühingu asutamine lõpeb rewgistreerimisavalduse esitamisega tema asukoha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.
RAAMATUPIDAMINE
Kas raamatupidamine on mittetulundusühingutes ja sihtasutustes kohustuslik?
Jah. Raamatupidamise korraldamine on kohustuslik.
Mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA) on raamatupidamiskohustuslased vastavalt Raamatupidamise seaduse § 2.
Raamatupidamise seadus kehtib alates 1. jaanuarist 2003, sellele lisanduvad
EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Kas igal ühendusel peab olema raamatupidaja?
Ei, kindlasti ei pea.
Raamatupidamise korraldamiseks on kolm võimalust:
- palgata raamatupidaja
- osta sisse raamatupidamiseteenust
- juhatus on võimeline ise raamatupidamist korraldama.
Kaks viimast võimalust on otstarbekad juhul kui rahalisi liikumisi on vähe.
Raamatupidajate tööd hõlbustab õige raamatupidamisprogramm.
Milliseid seadusi peab MTÜ ja SA raamatupidamisega seoses järgima?
MTÜ või SA peab järgima kõiki Eesti õigusakte, mis reguleerivad nende tegevust.
Olulisemad on raamatupidamise seadus, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste
seadus, tulumaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus, käibemaksuseadus,
ravikindlustuse seadus, töötuskindlustuse seadus ja kogumispensionide seadus. Lisaks tuleb jälgida Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määruseid ja E V Raamatupidamise Toimkonna juhendeid.
Milline peab raamatupidamine olema?
Raamatupidamise aluseks on raamatupidamise sisekorra eeskirjad, mis kinnitatakse MTÜ juhatuse ja SA nõukogu poolt.
Sise-eeskirjad peavad kirjeldama kontoplaani, vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks jm, mille kohta annab täpsemat teavet Raamatupidamise seadus § 8.
Kohustus on pidada arvestust, dokumenteerida kõik majandustehingud, kirjendada algdokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostada ja esitada majandusaasta aruanded, säilitada raamatupidamisdokumente.
Raamatupidamisregistritest annab täpsemat teavet Raamatupidamise seadus § 9.
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt s.t. majandustehinguid kajastatakse nende toimumise hetke seisuga, sõltumata sellest, kas raha tehingutelt on laekunud või tasutud.
Raamatupidamise korraldamisel tuleks jälgida Raamatupidamise seaduse § 3 punkte 7-10.
Kas ühendustel peab olema audiitorkontroll?
Sihtasutustel on auditeerimine kohustuslik vastavalt sihtasutuse seadusele. Mittetulundusühingutel, kellel on rahalisi liikumisi rohkem, soovitame oma tegevuse kontrollimiseks ja läbipaistavamaks muutmiseks samuti audiitorit. Väiksematel ühingutel piisab revisjonikomisjonist.
Kas MTÜ või SA võib tegeleda majandustegevusega ja saada sellest kasumit?
Jah, majandustegevus võib olla. Sellest tekib kas kasum või kahjum, mis peab kajastuma majandusaasta aruannetes. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmetele ega asutajatele.
Kas ametisõitudeks võib kasutada isiklikke sõiduautosid ja maksta selle eest hüvitist?
Jah, võib kasutada. Kulude hüvitamise kohta tuleb vormistada kirjalik otsus või käskkiri, milles on näidatud sõidu otstarve, hüvitise suurus, sõidu aeg või periood, mille jooksul sõite hüvitatakse. Hüvitist ei maksustata tulumaksuga, kui see ei ületa hüvitise arvestuse pidamisel 4 krooni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 2000 krooni ulatuses kalendrikuus ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Juhul kui arvestus hüvitise kohta kas osaliselt või täielikult puudub, ei maksustata tulumaksuga hüvitist kuni 1000 krooni ulatuses kalendrikuus ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta.
Isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise korda reguleerib Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2002 määrus nr 426.
Määrus jõustus 1. jaanuaril 2003.
Kas MTÜ - des ja SA -tes on võimalik vormistada töölähetusi?
Jah, on võimalik. Töölähetuste kord kehtib töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Kulude hüvitamine ja päevarahade tasumine toimub tööandja kirjaliku otsuse alusel. Lähetuskoht peab olema vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
Töölähetusi ja nende kulude katmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000 määrus
nr 453 ja töölepinguseadus.
Sõidukulud:
- üldkasutatav transport sõidupileti alusel
- isiklik sõiduauto: hüvitise piirmäär 2000 kr/ kuus.
Majutuskulud:
- riigisisesel lähetusel alammäär 200.-, maksuvaba piirmäär 1200.- krooni
- välislähetusel alammäär 800.-, maksuvaba piirmäär 2000.- krooni.
Päevaraha:
- riigisisesel lähetusel alammäär 50.-, mitmepäevasel riigisisesel lähetusel 80.- krooni
- välislähetusel alammäär 350.-, maksuvaba piirmäär 500.- krooni.
Tasuta toitlustamisel võib päevaraha vähendada kuni 70%.
Milliseid aruanded tuleb mittetulundusühingul või sihtasutusel esitada?
Majandusaasta aruanne.
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. On lubatud järgmised majandusaastad
(Raamatupidamise seadus § 13):
- 1. jaanuar – 31. detsember
- 1. aprill – 31. märts
- 1. juuli – 30. juuni
- 1. oktoober – 30. september.
MTÜ või SA aruanne tuleb esitada majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele. SA-l on lisaks kohustus esitada see mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile alatiseks säilitamiseks.
Majandusaasta aruandesse kuuluvad:
- tegevusaruanne, s.o. MTÜ või SA majandusaasta oluliste sündmuste tekstilised kirjeldused, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes
- raamatupidamise aruanne, mis annab täpse pildi MTÜ või SA finantsseisundist
- MTÜ-l revisjonikomisjoni akt, SA-l audiitori järeldusotsus.
MTÜ majandusaasta aruande allkirjastavad kõik juhatuse liikmed.
Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse
maksete deklaratsioon.
Esitatakse igakuiselt ka siis, kui ei ole midagi deklareerida.
Väljamaksetelt kinnipeetud ja erisoodustustelt arvutatud tulumaksu ning väljamaksetelt ja erisoodustustelt arvutatud sotsiaalmaksu kohta esitatakse asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samaks tähtajaks tasutakse ka maksusummad. Blanketid on saadaval kohalikus maksuametis või Internetis.
JNE
Vabatahtlik ja ühiskondlik tegevus on demokraatliku ühiskonna alused.
Mittetulunduslikud ühendused täidavad meie ühiskonnas olulist rolli ning võimaldavad üksikisikul anda oma panus ühiskonna arengu ja heaolu kasvu heaks.
Eesti seadustest lähtuvalt on võimalik asutada 2 liiki mittetulunduslikke juriidilisi isikuid-mittetulundusühinguid ja sihtasutusi.
Eesti seadusandlus tunnistab kolme liiki mittetulundusühendusi:
- Mittetulundusühing on liikmelisusel põhinev juriidilise isiku staatust omav mittetulunduslik ühendus. Mittetulundusühingu liikmeks võivad olla nii füüsilised kuijuriidilised isikud.
Mittetulundusühingu asutamiseks tuleb:
- läbi viia asutamiskoosolek
- sõlmida asutamisleping ja sellega koos kinnitada ühingu põhikiri
- märata ühingu organite (juhatuse ja revisjonikomisjoni) liikmed
- tõestada notari juures juhatuse liikmete allkirjad
- esitada dokumendid registreerimiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile
Nõuded asutamiskoosolekule ja asutamislepingule
- mittetulundusühingu asutamiseks on vaja vähemalt kaht asutajat
- asutamine toimub asutamislepingu sõlmimisega ja koos sellega põhikirja kinnitamisega
- asutamislepingu ja põhikirja igale lehele kirjutavad alla kõik asutajad
Asutamislepingus tuleb märkida:
- ühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk
- asutajate nimed ja elu- või asukohad (juriidilistel isikutel) ning isiku- või registrikoodid
- asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes
- juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad
Nõuded põhikirjale
Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik ja selles tuleb märkida:
- mittetulundusühingu nimi, asukoht ja eesmärk
- liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja -arvamise tingimused ja kord
- liikmete õigused
- liikmete kohustused või kord nende kehtestamiseks
- osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused
- üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord ning otsuste vastuvõtmise kord
- juhatuse liikmete arv või nende ülem ja alampiir
- vara jaotus ühingu lõpetamisel
- muud seaduses sätestatud tingimused (enamasti lubatud erinevused seaduses toodud nõuetest)
Mittetulundusühingu asutamine lõpeb rewgistreerimisavalduse esitamisega tema asukoha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.
RAAMATUPIDAMINE
Kas raamatupidamine on mittetulundusühingutes ja sihtasutustes kohustuslik?
Jah. Raamatupidamise korraldamine on kohustuslik.
Mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA) on raamatupidamiskohustuslased vastavalt Raamatupidamise seaduse § 2.
Raamatupidamise seadus kehtib alates 1. jaanuarist 2003, sellele lisanduvad
EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Kas igal ühendusel peab olema raamatupidaja?
Ei, kindlasti ei pea.
Raamatupidamise korraldamiseks on kolm võimalust:
- palgata raamatupidaja
- osta sisse raamatupidamiseteenust
- juhatus on võimeline ise raamatupidamist korraldama.
Kaks viimast võimalust on otstarbekad juhul kui rahalisi liikumisi on vähe.
Raamatupidajate tööd hõlbustab õige raamatupidamisprogramm.
Milliseid seadusi peab MTÜ ja SA raamatupidamisega seoses järgima?
MTÜ või SA peab järgima kõiki Eesti õigusakte, mis reguleerivad nende tegevust.
Olulisemad on raamatupidamise seadus, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste
seadus, tulumaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus, käibemaksuseadus,
ravikindlustuse seadus, töötuskindlustuse seadus ja kogumispensionide seadus. Lisaks tuleb jälgida Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määruseid ja E V Raamatupidamise Toimkonna juhendeid.
Milline peab raamatupidamine olema?
Raamatupidamise aluseks on raamatupidamise sisekorra eeskirjad, mis kinnitatakse MTÜ juhatuse ja SA nõukogu poolt.
Sise-eeskirjad peavad kirjeldama kontoplaani, vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks jm, mille kohta annab täpsemat teavet Raamatupidamise seadus § 8.
Kohustus on pidada arvestust, dokumenteerida kõik majandustehingud, kirjendada algdokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostada ja esitada majandusaasta aruanded, säilitada raamatupidamisdokumente.
Raamatupidamisregistritest annab täpsemat teavet Raamatupidamise seadus § 9.
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt s.t. majandustehinguid kajastatakse nende toimumise hetke seisuga, sõltumata sellest, kas raha tehingutelt on laekunud või tasutud.
Raamatupidamise korraldamisel tuleks jälgida Raamatupidamise seaduse § 3 punkte 7-10.
Kas ühendustel peab olema audiitorkontroll?
Sihtasutustel on auditeerimine kohustuslik vastavalt sihtasutuse seadusele. Mittetulundusühingutel, kellel on rahalisi liikumisi rohkem, soovitame oma tegevuse kontrollimiseks ja läbipaistavamaks muutmiseks samuti audiitorit. Väiksematel ühingutel piisab revisjonikomisjonist.
Kas MTÜ või SA võib tegeleda majandustegevusega ja saada sellest kasumit?
Jah, majandustegevus võib olla. Sellest tekib kas kasum või kahjum, mis peab kajastuma majandusaasta aruannetes. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmetele ega asutajatele.
Kas ametisõitudeks võib kasutada isiklikke sõiduautosid ja maksta selle eest hüvitist?
Jah, võib kasutada. Kulude hüvitamise kohta tuleb vormistada kirjalik otsus või käskkiri, milles on näidatud sõidu otstarve, hüvitise suurus, sõidu aeg või periood, mille jooksul sõite hüvitatakse. Hüvitist ei maksustata tulumaksuga, kui see ei ületa hüvitise arvestuse pidamisel 4 krooni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 2000 krooni ulatuses kalendrikuus ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Juhul kui arvestus hüvitise kohta kas osaliselt või täielikult puudub, ei maksustata tulumaksuga hüvitist kuni 1000 krooni ulatuses kalendrikuus ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta.
Isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise korda reguleerib Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2002 määrus nr 426.
Määrus jõustus 1. jaanuaril 2003.
Kas MTÜ - des ja SA -tes on võimalik vormistada töölähetusi?
Jah, on võimalik. Töölähetuste kord kehtib töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Kulude hüvitamine ja päevarahade tasumine toimub tööandja kirjaliku otsuse alusel. Lähetuskoht peab olema vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
Töölähetusi ja nende kulude katmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000 määrus
nr 453 ja töölepinguseadus.
Sõidukulud:
- üldkasutatav transport sõidupileti alusel
- isiklik sõiduauto: hüvitise piirmäär 2000 kr/ kuus.
Majutuskulud:
- riigisisesel lähetusel alammäär 200.-, maksuvaba piirmäär 1200.- krooni
- välislähetusel alammäär 800.-, maksuvaba piirmäär 2000.- krooni.
Päevaraha:
- riigisisesel lähetusel alammäär 50.-, mitmepäevasel riigisisesel lähetusel 80.- krooni
- välislähetusel alammäär 350.-, maksuvaba piirmäär 500.- krooni.
Tasuta toitlustamisel võib päevaraha vähendada kuni 70%.
Milliseid aruanded tuleb mittetulundusühingul või sihtasutusel esitada?
Majandusaasta aruanne.
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. On lubatud järgmised majandusaastad
(Raamatupidamise seadus § 13):
- 1. jaanuar – 31. detsember
- 1. aprill – 31. märts
- 1. juuli – 30. juuni
- 1. oktoober – 30. september.
MTÜ või SA aruanne tuleb esitada majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele. SA-l on lisaks kohustus esitada see mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile alatiseks säilitamiseks.
Majandusaasta aruandesse kuuluvad:
- tegevusaruanne, s.o. MTÜ või SA majandusaasta oluliste sündmuste tekstilised kirjeldused, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes
- raamatupidamise aruanne, mis annab täpse pildi MTÜ või SA finantsseisundist
- MTÜ-l revisjonikomisjoni akt, SA-l audiitori järeldusotsus.
MTÜ majandusaasta aruande allkirjastavad kõik juhatuse liikmed.
Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse
maksete deklaratsioon.
Esitatakse igakuiselt ka siis, kui ei ole midagi deklareerida.
Väljamaksetelt kinnipeetud ja erisoodustustelt arvutatud tulumaksu ning väljamaksetelt ja erisoodustustelt arvutatud sotsiaalmaksu kohta esitatakse asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samaks tähtajaks tasutakse ka maksusummad. Blanketid on saadaval kohalikus maksuametis või Internetis.
JNE
point takenvõib ju oma aadressi mingi firma kaudu teha näiiteks.
/www.blogger.ee see on mu sõbra oma
ja ta tegi selle isa firma kaudu kuna firmal polnud omakodulehe aadressi
siis sai ta registeerida endale selle nime.
Registrant:
OÜ R.A. Elekter
Tulbi tn. 2A, Tartu, 50407
TEL 742 0222
Domain Name: blogger.ee
Contacts:
Rein Randmaa ander.punnar@mail.ee
Tanel Kaldoja support@virtuaal.com
Record created on 27-Feb-2005
Record changed on 28-Mar-2005
Domain servers:
ns2.virtuaal.com
ns1.virtuaal.com
Jutt võis olla üsna segane. AGA vast saate aru.
/www.blogger.ee see on mu sõbra omaja ta tegi selle isa firma kaudu kuna firmal polnud omakodulehe aadressi
siis sai ta registeerida endale selle nime.
Registrant:
OÜ R.A. Elekter
Tulbi tn. 2A, Tartu, 50407
TEL 742 0222
Domain Name: blogger.ee
Contacts:
Rein Randmaa ander.punnar@mail.ee
Tanel Kaldoja support@virtuaal.com
Record created on 27-Feb-2005
Record changed on 28-Mar-2005
Domain servers:
ns2.virtuaal.com
ns1.virtuaal.com
Jutt võis olla üsna segane. AGA vast saate aru.
Austin Mini is not just a car. She is a friend, a pet and exclusive handbag.
-
Mayfair1985
asi sedapsi
et juriidiline või füüsiline eraettevõtja võib oma firma nimele teha vaid ühe .ee aadressi seega ... nii ei saa
Näiteks tavalise .com lõpuga domeeni võib teha iga nolk nagu tegin ma endale kodulehe http://www.tuulelohed.com - varjatud reklaam 
-
Mayfair1985
Seda küll jah aga .ee ' d ei saaranno kirjutas:Näiteks tavalise .com lõpuga domeeni võib teha iga nolk nagu tegin ma endale kodulehe http://www.tuulelohed.com - varjatud reklaam
Seega ma arvan et võib samahästi olla juba . tk nagu on