1.0 mootori asemele 1.3i
1.0 mootori asemele 1.3i
Kas keegi on vahetanud 1.0 mootori 1.3i vastu, kuidas sai elektriühendused tehtud, kommentaarid ?
Uus mootor on nüüd peal, bensiinitorud on uued, sumpa on all ja kõik torud ja voolikud on ühendatud. Nüüd oleks kusagilt "sädet" vaja, ümber mootori olev kaabel koos erinevate otsikute ja ajuga on ühendatud.
12 juhet tuleks õigesti ühendada KUHUGI, siis äkki läheb ka käima, küsimus on kuhu ma need otsad peaksin pistma???
Elektriskeemi (Haynes manual) järgi ma ei suutnud kõiki neid juhtmeid tuvastada.
Oskab keegi aidata Tartu kandis.
Rain
5575684
Uus mootor on nüüd peal, bensiinitorud on uued, sumpa on all ja kõik torud ja voolikud on ühendatud. Nüüd oleks kusagilt "sädet" vaja, ümber mootori olev kaabel koos erinevate otsikute ja ajuga on ühendatud.
12 juhet tuleks õigesti ühendada KUHUGI, siis äkki läheb ka käima, küsimus on kuhu ma need otsad peaksin pistma???
Elektriskeemi (Haynes manual) järgi ma ei suutnud kõiki neid juhtmeid tuvastada.
Oskab keegi aidata Tartu kandis.
Rain
5575684
Mootori vahetamine iseenesest pole eriti raske, 3 tundi maha ja umbes sama palju või natuke rohkem et peale saada. AGA kui minna 1.0 karpaga mootorist üle 1,3 sissepritsega mootori peale, siis on vaja palju uut "kola" sinna juurde.
1. Bensiinipaak tuleb välja vahetada, või nagu mina tegin et lõikasin augu paaki ja panin sinna bensiinipumba. Lisaks tuleb panna kaks uut toru, mina panin juba 3 uut: pealevooluks, tagasivooluks ja õhutuseks.
Õhutuse paak on originaalis esitiiva sees, selle ma viisin ka pagassi.
2. Sumpa tuleb panna uus koos katalüsaatoriga.
3. Sissepritsega mootori radikas on sama mis karpaga mootoril, kuid lisaks on sellel elektrimootor ka, mille paigaldamiseks peab augu lõikama radika ette.
4. Kuna sissepritsega mootoril on aju, siis selle asukoht on samas, kus aknapesuvedeliku paak. Sellest tulenevalt pidi selle paagi ka viima pagassi ja tooma vooliku pagasisst ette.
5. Selleks, et mootor käima saada, peab olemas olema terve kapoti alune uus juhtmestik, mis läheb salongi kellade juurde välja. Sest muidu on seda väga raske kokku viia vana süsteemiga.
Ma ei ole ka praegu 100% kindel, et kõik õigesti sai- vähemalt kõik kellad ja tuled töötavad. Lisaks jäi juhtmeid üle mille otsad jäidki lahtiseks.
Uuesti seda enam vist ette ei võtaks, kuigi sissepritsega mootor käivitub hästi ja läheb edasi väga hästi.
Nagu ühest teisest postitusest lugeda võite, siis saan selle mootori varsti uuesti maha ja laiali võtta ning uurida miks ta ei õlita.
Aga muidu on elu ilus
1. Bensiinipaak tuleb välja vahetada, või nagu mina tegin et lõikasin augu paaki ja panin sinna bensiinipumba. Lisaks tuleb panna kaks uut toru, mina panin juba 3 uut: pealevooluks, tagasivooluks ja õhutuseks.
Õhutuse paak on originaalis esitiiva sees, selle ma viisin ka pagassi.
2. Sumpa tuleb panna uus koos katalüsaatoriga.
3. Sissepritsega mootori radikas on sama mis karpaga mootoril, kuid lisaks on sellel elektrimootor ka, mille paigaldamiseks peab augu lõikama radika ette.
4. Kuna sissepritsega mootoril on aju, siis selle asukoht on samas, kus aknapesuvedeliku paak. Sellest tulenevalt pidi selle paagi ka viima pagassi ja tooma vooliku pagasisst ette.
5. Selleks, et mootor käima saada, peab olemas olema terve kapoti alune uus juhtmestik, mis läheb salongi kellade juurde välja. Sest muidu on seda väga raske kokku viia vana süsteemiga.
Ma ei ole ka praegu 100% kindel, et kõik õigesti sai- vähemalt kõik kellad ja tuled töötavad. Lisaks jäi juhtmeid üle mille otsad jäidki lahtiseks.
Uuesti seda enam vist ette ei võtaks, kuigi sissepritsega mootor käivitub hästi ja läheb edasi väga hästi.
Nagu ühest teisest postitusest lugeda võite, siis saan selle mootori varsti uuesti maha ja laiali võtta ning uurida miks ta ei õlita.
Aga muidu on elu ilus
Eeeehh...
Tead, ma ei usu et lisaventi näiline mittetöötamine oleks piisav alus selle maha kakkumiseks. Jah, on tõepoolest jõle, et seal ees V. koopas on vendiava kuhu kõik sodi ja virts ratta alt lendab, aga midagi pole parata kui võimast mootorit omada tahad. Mulle iseenesest tundub, et lisavent 1.3 mootori puhul on pea sama „must have” asi kui ketaspidurid ees. [esimene mootori tervise aspektist vajalik, teine Sinu tervise aspektist )
Mulle ka vahetult peale mini soetamist jäi mulje, et see lisavent on tal sihuke asi mis õite harva tööle hakkab. Et kui, siis ainult maanteel. Tegin valge markeriga tiivikule märgise, tõdesin: ei liigu iial, mõtlesin: mis jama on?! Andsin akult otse voolu –tegi vist oma esimesed tiirud üldse. Hiljem vahetasin ära need nigelad kontaktid mis tal radiaatori nurgas on, tegelsin termostaadi ja kõige muu jahutussüsteemi puutuvaga, kuid anduriga ei mässand üldse. Nüüd vurab teine suht koguaeg kui päike lõõmab ja sõitmist omajagu.
Kui keegi on selle tembu teinud ja vastunäidistusi rääkida ei tea, siis okei. Aga mina pigem seda elektrilist lisaventilaatorit ära ei kaotaks. Hakkad veel kokkutulekutel maantee ääres peatusi tegema ja ise radiaatorile peale puhkuma.
Tead, ma ei usu et lisaventi näiline mittetöötamine oleks piisav alus selle maha kakkumiseks. Jah, on tõepoolest jõle, et seal ees V. koopas on vendiava kuhu kõik sodi ja virts ratta alt lendab, aga midagi pole parata kui võimast mootorit omada tahad. Mulle iseenesest tundub, et lisavent 1.3 mootori puhul on pea sama „must have” asi kui ketaspidurid ees. [esimene mootori tervise aspektist vajalik, teine Sinu tervise aspektist )
Mulle ka vahetult peale mini soetamist jäi mulje, et see lisavent on tal sihuke asi mis õite harva tööle hakkab. Et kui, siis ainult maanteel. Tegin valge markeriga tiivikule märgise, tõdesin: ei liigu iial, mõtlesin: mis jama on?! Andsin akult otse voolu –tegi vist oma esimesed tiirud üldse. Hiljem vahetasin ära need nigelad kontaktid mis tal radiaatori nurgas on, tegelsin termostaadi ja kõige muu jahutussüsteemi puutuvaga, kuid anduriga ei mässand üldse. Nüüd vurab teine suht koguaeg kui päike lõõmab ja sõitmist omajagu.
Kui keegi on selle tembu teinud ja vastunäidistusi rääkida ei tea, siis okei. Aga mina pigem seda elektrilist lisaventilaatorit ära ei kaotaks. Hakkad veel kokkutulekutel maantee ääres peatusi tegema ja ise radiaatorile peale puhkuma.
Lisaelektriventikas on näiteks palava ilma tarbeks. Kui auto seisma jätta siis mehhaaniline ventilaator jääb seisma ja auto mootor kipub mingiks viieks, kümneks minutiks üle kuumenema. Elektriventikas lülitub tööle ja väldib seda. Mõned aastad tagasi oli siin suvesid kus temperatuur oli tihti 30 kraadi lähedal. Mul küll kippus auto mootor üle kuumenema ning mul on ainult mehhaaniline vent. Mina seda ventilaatorit välja ei viskaks. Eespool oli juba juttu kuidas selle korda saab ja kuidas selle korrasolekut kontrollida.