Miniklubi Foorum

tervitussõnana

TERE!

mõtlesin siin et pajaten ka väheke endast ning minu tublist minist. et alustada algusest pean nentima, et mini on olnud hea sõna ja tujuga jututeemaks juba üsna kaua. erilise hoo aga andis teemale abiellumine eelmine aasta, kus kauaaegne sõber mart laenas enda mini meile pulmaautoks. vahvust küllaga, kuivõrd toimus sündmus american car beauty show ajal haapsalus ning kui miniga seal suurte kollide vahel kimasime oli omamoodi tunne nagu oleksime palverändurid paganate maal.

igatahes otsustasime samal õhtul et kohe tallinnasse jõudes hakkame autot vaatama. 2 nädalat hiljem tegime kaupa ning ostsime riho auto ära. auto nägi välja umbes nii:

kohe alguses hakkas ilumeelt riivama mõned tõigad, mis muidugi ei suutnud suurt pilti teab mispalju rüvetet, kuid.. esimeseks häiris see et peegleid oli üritatud üle värvida. ning siit ka esimene õpetussõna: ÄRA KUNAGI ÜRITA VÄRVIDA KAHEKOMPONENTSELE VÄRVILE PEALE ÜHEKOMPONENTSET (VÕI VASTUPIDI)! päikese käes tekib väike reaktsioon ning pealmine värv annab ameti üles. sumpa oli teine mure, hoolimata eeldusele et tegemist on vahetatud mitmekojalise sportsumpaga, oli siiski eelkõige tegemist aukliku sumpaga. lisaks puudusid uste akendel siinid (kõrvalistuja akna all oli asetatud puitlatt, juhipoolne klaas toetus aga otse tõstemehhanismile). ning oligi ettekääne einoga sõprust sobitada. erikuga koos sai esimese nädala jooksul vead eemaldatud.

sai suht alguses selgeks, et remont ootab paratamatult ning nii ongi. järgmine käik oli muidugi insenerlikult läbimõeldud: hajutada kulutused võimalikult pika aja peale. hakkasingi varuma vajaminevaid asju juba sügisest. sarniirid, esiklaas, kogu esiosa plekid. tartu lähistelt sai ka doonormootoriks marjaks ära kuluva metro '82 (temast võiks teha tegelt isegi uue teema, kuivõrd ehitab isaga temast traktorit, mis ilmselgelt saab valmis varem kui mini). ning siis saabus detsember, muusikutele lõikuskuu. mini läks teki alla tuttu ning ma läksin tööle.

ehk 70.ndate mehed ehk see odavam võimalus

jaanuari algusesse planeeritud tööd hakkasid pihta niipea kui võimalik ehk juba märtsi kuus oli mootor maas ning käivitasin relaka. kuivõrd keegi soovis siin näha miskit pildiseeriat kuidas miskeid töid tehakse siis võiks enda pildiarsenali jagada.

metallitöö võiks jämedalt jagada 4ks: 1) vigase koha eemaldamine; 2)puhastamine ning hooldus; 3) terve jupi sobitamine ning tulevikus sama probleemi ennetamine; 4) lõppviimistlus.

tiibade eemaldamiseks toimisin nii: lõikasin relakaga suured tükid ära, puurisin läbi punktkeevituse punktid, tangidega koorisin pleki serva (nagu konserviavajaga), puhastasin pinna. kõige probleemsem osa oli armatuuri alused pinnad ratta koobastes, sinna tuli sobitada uued kandepleki osad kuivõrd herr r. ooste oli mindki külastanud. kruntvärv puhtale metalli pinnale, edasi kahurimäärde nimeline mögla koopa värvile peale (siuke paks tavott ja kummi sulatis) ning rihtisin tiivad tagasi.

veel pilte

kas sa uutelt tiibadelt ja asjadelt seda musta kihti enne ei eemaldanudki kui määrdega mökerdama asusid?

ja teine küsimus puudutab seda, et kust kahurimääret saab. mul endalgi mõtteis mõlkunud selle hankimine, sest mingi test kusagil netis näitas, et see on üks parimaid roosteennetusvahendeid ja ...

Ärge jumala eest seda nii nim venema päästjat kasutage kui keegi pakub see mädandab su auto sootuks ära. Pange pituumenit 200kr suur purk minile kulub 2 purki pähi ja koobat. Aga kahuri määret leidub ka kui otsida garazist.

usku Postitatud: Reede 15 Juuni 2007, 20:36 Teema:

--------------------------------------------------------------------------------

kas sa uutelt tiibadelt ja asjadelt seda musta kihti enne ei eemaldanudki kui määrdega mökerdama asusid?


selle "musta kihti" kohtlesin kui kruntvärvi, ekstra eemaldama küll ei hakanud. vähe põles teda küll ära keevitamise käigus, kuid paik peale ning tehtud.

kahurimääret sai isa garaazhis laua all asuvast purgist, kust see sinna sai sebvitud ei oska küll öelda.

ilmselgelt üks raskemaid asju oli uste tegemine. "lävepakud" olid mõlemal pool ikka suhtkoht õhtal omadega. neid laiali lõhkuda oli omaette tegu, idanenud koht hargnes ja laienes mida enam edasi kaevasid. lõpuks sai vana pleki küljest <esimene pilt>. uusi plekke on seal tegelt 3: sisemine pool, välimini pool ning kesktala ots <teine pilt>.

lahe seik oli ukse ava tagasi paika venitamine. mida enam keevitasime, seda enam hakkas kostuma naksatusi mis viitasid metalli kokkutõmbamisele. tulemus: uks ei läinud kinni. lõikasime siis lävepaku risti lõhki põhjani välja, ehitasime puidust ning hüdraulilisest tundrauast venitaja ja keevitasime prao kinni <pildiseeria>.

viimane pilt on põhja tõrvamisest kus on ka näha õmbluse pikkus. paikamisi oli põhja peal veel tegelt. "veinipudeli sahtli" (esiistme tagune, tagaistme kõrvaline) põhi oli totaalselt läbi, sinna tegime uue aluse.

pildiseeria

Küsiks kohe , et kes need me on ? Isa ja poeg? Kas keevitad ise? On asi väga keeruline või julgustad ka teisi ise lihtsamaid keevitusöid tegema...

Aga hästi tore , et teed ja jõudu jaksu !

auto on minu nimel, ostsin prouale ja endale pulmakingiks. rekime isaga, keevitab esialgu veel tema, kuigi põhja keevitused tegin ise (ei julge kohe kere käsile võtta ) keevitamine ei olegi nii keeruline muuseas kui võiks arvata, kuigi vana metalli kokku saamine on ikka porno; ei anna võrrelda proovilaua peal kahte proovi tükki kokku saada. keevituse soetamine teisest küljest on kallis lõbu. tegin isaga kaupa, et kui tema aitab minul keevitada mini, siis keevitan mina tema metro-traktori projekti valmis ehk pisut vähem pretentsioonikam töö.

Oot oot, mis Metro traktori projekt, tahaks sellest asjast pilte. Ja miks just Metro valisite?

Elagu käsitöö