Kuid Miski jäi mu hinge kriipima selle auto juures, nii saigi järgmine päev kodus naisele ka räägitud et vat selline asi seal ja sellise hinnaga. Temalt sain infot et üks meie sõber plaanib nii kui nii hollandisse minna autot tooma ja et me võiks ju koos minna. Selle mõttega sai too päev magama mindud ja kohe kuidagi ei tulnud see uni peale ja mõtted keerlesid ikka selle auto ümber, ok mõtlesin ma siis ühel hetkel et ma hommikul vaatan seda asja, et kas ma tööjuurest saan nii äkitselt puhkusele ja palju ma seda krõbisevat suudan kokku ajada. Mõeldud tehtud, järgmise päeva õhtuks oli tööjuurest puhkus paika pandud ja krõbisev pms olemas. Järgnes kohe mail müüjale et too jagaks rohkem infot auto kohta ja saadaks pilte, poolteist tundi närvilist ootamsit ja tuli vastumeil infoga ja piltidega. Järgnes tihe meilivahetus kuni poole ööni, mil lõpuks sai müüale selgeks tehtud et ärgu ta seda autot kellelegi ennem maha müügu, kui me seda vaatama tuleme 13. nov õhtul, see oli siis esialgne plaan jõuda hollandisse, kuhu me esmaspäeva õhtul kell 19.00 startisime. Nagu ikka plaanid on selleks et mitte neist kinni saaks pidada, esimene tagasilöök tuli juba Pärnus, ,kus auto vahetuse ja käru saamisega läks oodatust natuke kauem, ok polnud veel hullu midagi kell 22.30 startisime hollandi poole, vahepealne osa kuni Varsavini läks suhteliselt sujuvalt ja siis see Pärnus veedetud tund maksis meile kätte ligi 2 tunnise seisakuga Varsavi hommmikuses tipptunnis, mis kokkuvõttes lisas meie tripile 4 tundi ja nüüdseks kohalejõudmisajaks oli kell 23.00 mis ei sobinud meie plaanidega mitte ja sai ühendust võetud koheselt ka müüjaga ja sai uus aeg kolmapäeva varahommikuks kokkulepitud. Kuna nüüd meil oli aega ja suur kiire sai mööda siis sai teepeal tutvutud Saksamaa kohalikke linnadega ja söögiga, Dresdenist sai kebabi otsitud, kuna mu kaaslased olid lausa arust ära saksa kebabi peale ja teepeal sai sisse põigatud ka mingisse tööstuslinna, kus olid tõsiselt suured tehastekompleksid, mis särasid tuledes ilusal ööl. Edasi järgnes peamiselt jälle lihtsalt sõitu, kuni lõpuks kolmapäeva varahommikul kell 4.31 jõudsime peaaegu Mini juurde, ehk siis navi näitas 800m sihtkohani ja samal hetkel sai silmatud väsinud silmanurgast kohta kuhu võiks oma autorongi parkida ja mõneks tunniks taha silm looja lasta, et natukenegi puhata. Uni oli tol ööl magus, kuna seljataga oli 2200 km maanteid.
Kauaks seda und kahjuks ei olnud, kuna 7.30 andis mobiil juba teada et oleks aeg ülesse ärgata, et Mini minna vaatama, nii saigi sukeldud Hollandi Imeilusasse väikekülasse majade vahele õiget aadressi otsima, mis ei olnud just kõige lihtsam suure volvo ja käruga aga kohale me jõudsime ja vastu võttis meid väga rõõmus hollandi härra kes rõõmuga meid kohe ka garaazi juhatas ja Mini näitama hakkas.
Järgnes väike Mini tutvustus ja asjade näitamine ,et mis viga ja mis varuosi ta juba ise oli valmis soetanud. Peale väikest jutuajamist sai küsitud ka et kas on võimalik ka auto garaazist välja ajada ja üks tiiruke teha. Peale mida omanik arvas et vast ikka olgugi et Minil puudus kohalik ülevaatus ja kindlustus kuna auto oli viimase aasta ainult garaazis veetnud. Sai akuklemmid peale pandud ja võtit keeratud, tuled armatuuris süttisid aga edasi ei toimunud midagi, siis aga järsku meenus omanikule et Minil ka mingi immolaadne asi peal ja vaja puldis mingit nuppu vajutada, mõeldud tehtud, peale mida üks punane tuluke armatuuris kustus ja auto ilma pikema jonnimiseta käima läks, oh seda naeratust mis mu näole tuli kui ma seda häält kuulsin. Hmmm, meeli ülendav.... Peale seda sai mindud ja vähe tiirutatud kohalikel teedel, asi tundus hea ja sai käed löödud. Sellele järgnes ligi pooleteise tunnine auto treilerile panek, ei tahtnud teine kuidagi sinna masiivsete ajade vahele korralikult kinnitada saadud. Peale mõningast modifitseerimist oli Mini treilapeal kinni ja sõit algas kohalikku ARK-i et sealt rahvusvaheline müügileping vormistada ja transiidid saada. Leping sai vormistatud aga numbreid me ei saanud kuna transiite ei väljastata kui autol puudub eelnevalt ülevaatus või mis iganes neil seal ka oli. Mis siis ikka sai pead kokku pandud ja välja mõeldud et paneme käru numbri minile taha ja tuld, kes see ikka seal saksamaal neid nr kontrollima hakkab, olgu siinkohal ära märgitud et trileriks oli meil see nn "kutsikas".
Nii me siis tagasiteele asusime väikese tiiruga läbi Sinsheimi,
kuna seal oli siis see teine auto mille oli sõber väljavalinud endale, mis muidugi oli täielik türklaste platsi saast, millepele tuli plaan b kasutusele võtta, õnneks oli too tagasiteel kõrvalkülakeses. Nii saigi siis 2700 km tagasi tuldud ja reede hommikul kell 7.30 jõudsime me Miniga tagasi Pärnu. Peale seda 4 tundi und ja kohe Pärnusse ARKi autot arvele võtma. Seal sujus kõik suht sujuvalt ja 40 min hiljem olid dokumendid ja numbrid käes. Peale seda sai tagasi koju mindud ja Mini treileri pealt maha võetud ja Linnapeale tiirutama mindud, oh neid inimeste üllatunud nägusid kui nad nägid seda väikst putukat liikumas
Autost ka siis nüüd!
Tegu siis Rover Mini Cooper'iga aastast 1996 kuuks Märts, ehk siis SPI. Algsele Cooperile on lisatud siis sport pakett, koos laiade velgedega, lisa tuledega ja "s"-i sumpsiga. Autol Spido peal läbisõiduks 23020km, mis väidetavalt peaks olema orginaal läbisõit, kuigi mulle tundub see nati rohkem olevat aga hollandi dokumentidest me ei suutnud rohkemat ka välja kuidagi lugeda. Olenemata oma väikesest läbisõidust on teisel juba Süda vahetatud refurbished mootori vastu(taastatud 1275) ja 2 aastat tagasi sai käigukast täieliku remondi kuna eelmine omanik unustas õli taset kontrollida korralikult. Eks ülevaatusel selgus veel et mõned puksikesed tahaks vahetust aga üldjoontes korras pill.
See laup sai mini ka talvegaraazi ära pandud, enne mida sai ligi 600km eestimaa teid temaga mõõdetud.
Palju Õnne mulle ilusa sünnipäeva kingi eest
