Margo 1975 Morris Mini

[Margo]

Miniest, see on autohuvilistele tõesti hea uudis. Tunnustan neid, kes selle võimaluse nimel vaeva nägid.
Kuna ma ei plaani oma Miniga rada sõitma minna, siis ei viitsi tõestamiste ja ümberregamistega jännata. Kuid puur on garaazhinurgas alles ja võib-olla läheb seda kunagi ka vaja

[Margo]

Väike teemavärskendus.
Mini on väga hästi tõestanud, et ära iial ütle iial.
Pikk jutt lühidalt kokku võetuna – veidi üle kuu jäi puudu, et oleks täitunud 2 aastat päevast, mil Väike (P)Äike viimati omal jõul ringi vuras. Kuigi 8. mail, vahetult enne kevadtuuri, sai esimest korda Mini mootorit töötamas näha ja oli siiras lootus ka kevadtuurile jõuda ... kuid läks tiba teisiti.
Pärast pikka ja rahulikku ehitust tegin Miniga esimese pikema sõidu augusti algul. Seekord mitmetuhande kilomeetri pikkust proovisõitu teha ei saanud, seega piirdusin väikese mõnesajakilomeetrise ringiga itta ja tagasi.
Pilt vahetult enne starti 2. augustil:


Teekond itta oli ärev, kuna terve tee ootasin, et millal midagi laiali või kokku jookseb. Kohale jõudes olin üllatunud, et sõit kulges ilma ühegi probleemita. Idas sai sillastendis käidud ja rattad nii otseks keeratud, et esirattad ei käinud enam ühestki asendist vastu laiendeid. Karburaator lödistas idas ringi sõites vähe kütust maha, kuna ujukikambri sulgurklapi vahele oli sodi sattunud ja tagasi linna jõudes avastasin, et veepump on lekkima hakanud. Mini kohta väga viks ja viisakas käitumine tol proovisõidul

Augustis sai siis veepump vahetatud ja kadunud pidurituled üles leitud ning 20. augustil koos teiste Minilistega Robbie Williamsi auks korraldatud üritusel käidud:




Väike (P)Äike jäi ka telekaamera objektiivi ette:
http://www.reporter.ee/2013/08/21/mina- ... ie%C2%B4t/
(2:34 Mini ülal paremas nurgas )

http://www.reporter.ee/2013/08/20/talli ... e-voitjat/
(1:29- katus ja 2:09 Mini suures plaanis)

Vahepeal tegin väiksemaid sõite Tallinnas ja järgmine suurem üritus oli Miniklubi Sügistalgud, mille stardipäeva hommikul sain selgeks, kuidas tujuka karpaga toime tulla (kunagise mootori transaga oli karpa „jet“ viga saanud ja ei tahtnud eriti liikuda). Järva-Jaani sõites õnnestus korra Mini ikkagi välja suretada






Sügistalgud andsid ka viimase tõuke, et tuleb lasta Raimondil karpa korda teha. Esialgne plaan oli seda teha juba augustis, kuid siis läks Raimond puhkusele ja nii see asi jäigi. Raimond tegi kahest karpast (aitäh Andreasele!) ühe täitsa toimiva ja kui just tol õhtul sadanud padukat, mis Järvevana tee sõna otseses mõttes järveks muutis ja Minist kohati allveelaeva tegi, mitte arvestada, oli sõit lausa lust.

Nii et Väike (P)Äike on taas liikvel Või õigemini, sõidukorras ja ootab mil keegi temaga sõidaks.

Ligi poolteist aastat kestnud tõsisem nokitsemine on läbi ja täitsa imelik on – ei olegi enam midagi puhastada, kruttida, sobitada ega nuputada See aga viib mõtted teadagi millistele radadele …

[Margo]

Kevad käes, kevadtuur ukse ees, seega viimane aeg oma Mini talveunest äratada.
Aku peale, kütus paaki ja süütevõtit - ennäe, auto käivituski! Kõik tuled toimisid, sidur lahutas ja pidurid töötasid, egas midagi, proovisõidule. Mõnekilomeetriseks sõiduks kulus üle poole tunni, kuna lühike vahepeatus kujunes lõbusaks autotutvustuseks/näitamiseks
Minu Miniajaloos oli see nüüd esimene kord, kui kevad ei alanud ehitamisega, täitsa harjumatu, nüüd siis vaid

[Margo]

Lugesin oma eelmist, aastatagust postitust ja põhimõtteliselt võiks teksti siia kopeerida.
Kuigi ma pole siiani oma autokestele Tallinnas hoiu- ja nokitsemise pinda leidnud, siis kuna mais on lootust Miniga veidi rohkem sõita, äratasin kevadpüha pikal nädalavahetusel oma Väikese (P)Äikese pikast talveunest.

Eelmisel nädalal sai Mercantile-st õli ja filter ostetud, mai algusest pooleaastane kindlustus vormistatud ja neljapäeva õhtul lootusrikkalt itta sõidetud. Reedel vahetasin õli ja filtri, kontrollisin ülejäänud vedelikud ja püüdsin Mini veidi veekindlamaks muuta. Panin ka garaažist leitud aku laadima, et käivitamine kergemalt läheks. Akut peale pannes aga selgus, et pagasiruumi süvendis ON juba aku, klemmid kenasti peal! Nojah, milleks ennem kontrollida Veidi kütuse üles pumpamist ja Mini käivituski. Tegin ka paar väiksemat tiiru ja tundus, et kõik toimib. Laupäeval käisin Miniga ülevaatusel ja nii oligi Väike (P)Äike 2015.a hooajaks valmis.

Pühapäeval pesin auto kerges vihmasajus puhtaks ja ees ootas järjekordne Jõhvi-Tallinn ots. Eks esimesed mõnikümmend kilomeetrit oli ikka selline ärevus hinges, et kas kõik läheb hästi ja kuidas Mini end pärast pikka talveund üleval peab, aga kuna midagi ei juhtunud ja sõit sujus tõrgeteta, siis iga kilomeetriga venis mu naeratus aina laiemaks ja Tallinna jõudes oli tunne, et oleks vist pidanud läbi Tartu või Pärnu tulema, see paar tunnikest oli nüüd küll liiga lühike ots Omajagu positiivsust lisas ka möödujate rõõmsad näod ja püstised pöidlad.

Laupäeval panin Minil paagi täis ja plaanikohaselt täitsin paagi ka Tallinna jõudes, et teada saada millise maanteekuluga võiks Leedus käies arvestada. Šveitsi reisi 10-12 liitrit sajale on veel liigagi hästi meeles Kodus numbreid kokku arvutades sain tulemuseks 5,9 liitrit sajale, ehk ümmarguselt 6, mis on vägagi hea tulemus. Natuke sõiduvõtteid kohendades ja ühes kolonnis Leetu sõites võiks seda numbrit ehk veelgi ilusamaks saada.

Nüüd siis ootame laupäevast Kevadtuuri ja seejärel juba ettevalmistused IMMiks.

Pildike pühapäevasest päikeselisest Tallinna sõidust:

[Margo]

Lumi vaikselt kaob, päike teeb üha kõrgemaid kaari ja õhtuti saab juba valges koju - kõik vihjaks nagu sellele, et saabub aeg Mini järjekordsest talveunest äratada. Kogemata ja täiesti ette kavatsemata sai täna esimene samm tehtud - ostsin pisikesele 01. aprillist algava 8-kuulise kindlustuse.
Nüüd on vaja garaaži jõuda, et auto üle vaadata. Sel kevadel tahaks pidureid kontrollida, õhutada ja võib-olla ka pidurivedelik vahetada. Kuulsin, et Mini piduriteema on sel kevadel populaarne, nii et ehk saab ühisüritustel muljetada, mis kellelgi teha õnnestus

[Margo]

Kuidagi on juhtunud, et mu viimasest postitusest on taas üle aasta möödas. Mis muidugi ei tähenda, et Mini vahepeal tähelepanuta konutas. Eelmine nädal tuli teada, et Väikese (P)Äikese kindlustus lõpeb 12. oktoobril, mis tähendab, et tänaseks on Mini ametlikult talvepuhkusel ja oleks ehk paslik väike kokkuvõte teha. Vähemalt enda jaoks, et oleks meeles mis tehtud ja kus käidud. 2016. aasta tegemisi pikalt meenutama ei hakka, lisan siia vaid mõned pildid ja ehk ürituse nime, kui meeles on

2015. aasta lõpus ja 2016. alguses elasin teadmises, et kuidagi ma ikka Belgia IMM-le jõuan. Kaks piletit olid taskus ja vaim valmis. Kahjuks läks teisiti ja Belgias me ei käinud.

Ärkamine talveunest 31. märtsil 2016:


Esimene „kevadsõit“ itta õlisid vahetama, 22-24.04:


Päikeselisel 5. mail pärast pesu:


Hobiautode hooaja avamine 7. mail. Väga lahe üritus oli ja vist rekordarv Minisid kevadisel kogunemisel. Väikese (P)Äikese tutvustamine võttis terve mu päeva, nii et teisi autosid vaatama ei jõudnudki. Selle eest sai Mini „Tuuningauto 2016“ tiitli ja eriauhinna Europarkilt. Pildimaterjal ja veidi pikem tekst on teemas „Kevadhooaja avamisüritus 07.05.2016“.

17. mail oli esimene Vanatehnika lustisõit, mis viis ENSV valitsuse varjendisse Kosel, Kuniks enda pildid leian, saab nautida HendrikR ilusat pildivalikut:
https://plus.google.com/photos/10355192 ... 2570721665
... Mõni neist piltidest sobiks vist isegi Minilkubi 2018 kalendrisse - oli ju teemaks, et Mini teel

Vanatehnika lustisõidu algus 21. juunil, sihtkohaks oli Linnamäe hüdroelektrijaam:

Automoto.ee kasutaja mk1-gti galerii: https://www.flickr.com/photos/124093216 ... 4295/page1

Miniklubi suvepäevad 2.-3. juulil Viljandimail koos kohtumisega Muhuklubiga. Millegipärast mul Väikesest (P)Äikesest rohkem pilte polnudki:

Meenus, et Viljandisse sisse sõites olid teed "nii-suurepärases-korras", et sumbuti tagumine kinnitus andis järgi ja kogunemiskohta sõitsin toreda kolina saatel Õnneks sain Muhuklubilistelt kiirabi ja ülejäänud nädalavahetus jätkus traadist "klambriga". Etteruttavalt võin öelda, et "pole midagi püsivamat kui ajutine", ehk see traadist kinnitus vahetus asisema vastu alles sel kevadel

Vanatehnika lustisõit 19. juulil, juba ammuse tuttava kõrval

Seekord sõitsime Peter Kalli loodud automuuseumisse Halingale. Seda sõitu nautisin mina uunik bussi tagaistmel ja rohkem juttu ning pilte on teemas "Vanatehnika Lustisõit 2015, 2016, 2017".

Väike kruiis Tallinnas 21. juulil:


5. septembril Raimondi juures karpa regullil:

Karpa rem. komplekt ootas vist juba poolest suvest, kuid alles Raimondi juures selgus, et olin ekslikult tellinud HS2 komplekti, tegelikult on Minil HS4. Õnneks leidis Raimond üht-teist oma vanadest varudest ja tulemusega saab rahul olla. Ideaalne ei ole, kuid palju parem kui varem kindlasti. Lisaks soovitas Raimond proovida sõita 98 bensiiniga, kuna 80ndate teises pooles olevat mõned automargid, sh Austin/Rover sellega katsetanud. Kuidas 98 mõjunud on, saab teada järgmisest postitusest.

2016. aasta viimane Vanatehnika lustisõit 20. septembril, sihtkohaks Tallinna Tehnikakõrgkool ja teemaks tudengivormelid:


See oli ka viimane sõit Miniga 2016. aastal, kuna sõidule läksin juba tõbisena ja see pani alguse pikale põdemisele. Nii ei jõudnud ka Miniklubi sügisüritusele Tartusse.
Kui ära jäänud sõite mõistusega võtta, siis hooaeg ise oli hea, lahedad ja lõbusad üritused ning Väike (P)Äike pidas ka end rahuldavalt üleval

Järgmine kord juba selle aasta tegemistest.

[Margo]

Eelmises postituses lubatud „selle aasta tegemised“ on märkamatult saanud eelmise aasta omadeks. Enamus tekstist oli koos juba eelmise postituse valmimiseks, aga lõpuni kirjutamine ja piltide otsimine võttis nüüd mõned kuud aega. Oma pisikese kingitusena EV 100-le panen selle nüüd lõpuks ka foorumisse

Kui 2016. aastat kajastasin vaid üksikutes piltides ja märksõnadega, siis 2017. püüan ka natuke lahti kirjutada.

Veel 2016. aasta lõpus ja 2017. algul heietasin Iirimaa IMM-i mõtteid, kuid pärast võimalike kulude kokkulöömist tegin südame külmaks ja otsustasin, et sellise reisi raha ma kuidagi kokku ei saa ning mõistlik oleks keskenduda kodumaistele sõitudele ja oli ju mida oodata – Miniklubi suvepäevad Hiiumaal!

Traditsiooniliselt algas hooaeg kindlustuse tegemisega, sedakorda hakkas poliis kehtima 13. aprillist. Esimene suurem sõit oligi 14. aprillil töökotta.


Töökojas võtsime tagumised pidurid lahti, puhastasime, panime taas kokku ja õhutasime kogu süsteemi. Sumbuti traatklamber leidis parema lahenduse, vahetasime kõik vedelikud ja määrisime kõikvõimalikke veermiku nipleid ning midagi oli veel, mis enam ei meenu. Ise olin kogu tööga väga rahul.
Ülevaatusel aga selgus, et tagumised pidurid on ikka kehvapoolsed ja selle talve plaan on raha koguda ning uued komplekssed backplate-d koos klotside ja silindritega tellida. Unistustes on ka alumiiniumist parema jahutusega piduritrumlid, aga pole suutnud end veel nende hädavajalikkuses veenda. Mini tagumised pidurid teevad vaid u 20% süsteemi tööst ja vaevalt ma kusagil ringrajal neid kuumutama hakkan. Üks jupp piduritoru vajaks ka uuendamist, kas selle käigus kogu tagumise otsa vahetan, eks näis.

Tagasi Tallinnas oleks esmaseks suuremaks sõiduks pidanud olema 29. aprillil Miniklubi kevadtuur - avatud kalasadamate päeva raames Pärnu külastamine, kuid seekord jäi asi ilmataadi jonnimise ja kehva varustuse taha.

Esimeseks ürituseks osutus hobiautode hooaja avamine 6. mail, mis algas Piritalt ja kulmineerus Telliskivi loomelinnakus. Sõitu ei olnud just palju, kuid auto näitamist ja tutvustamist see-eest kuhjaga. Pirital sai veel kaht Mini näha ja Minilistega suhelda ning mõned Minilised tulid ka Telliskivisse. Püstitatud sai ka uus rekord - kõige pikem inimene, kes Väikeses (P)Äikeses rooli taha mahtunud, on 203 cm pikk Päev oli pikk, kuid ülipositiivne ja andis hooajale suurepärase avangu. Teine ja neljas pilt on Autolehe kollektsioonist.










Järgmiseks sõiduks kujunes 16. mai õhtul Vanatehnika Lustisõit Sakku, Tuletõrje muuseumisse. Ilm oli suurepärane, väljapanek põnev, nii et võib ka seda sõitu õnnestunuks lugeda.






Selleks ajaks olin Miniga juba kahel üritusel osalenud, aga Miniklubi hooaeg oli endiselt avamata. Selle lahendasime 20. mail Martti juures toimunud grilliga. Kui Martti juurde juba sõidetud oli, siis aitasin natuke ka terrassi ehitada. Järjekordne lahe päev värskes õhus. Pildid teemas „Miniklubi kevadsõit 29.04.2017“.

Paar päeva pärast Miniklubi hooaja avamist lendasime Heili algatusel Kreetale, kus hoidsin ka Minide jaoks silmad lahti. Näha õnnestus vaid üht õnnetukest loodusega ühte sulamas:


Järgmine kord ajasin Mini garaazhist välja ilusal päikeselisel 10. juunil. Selle sõidu eesmärk oli kevadsõitudest kogunenud tolm maha pesta ja ilusat ilma nautida.




Ei läinud kuudki mööda, kui 20. juunil osalesime Väikese (P)Äikesega teisel Vanatehnika Lustisõidul, sedakorda Peeter Kivimäe Näkiallika sepa- ja tööriistamuuseumisse Kuusalu lähistel. See oli juba mõnusam väljasõit mööda Vana-Narva maanteed. Kellele vanakraam meeldib, siis uudistamist jagub. Peremees pakkus jahedal õhtul ka kuuma suppi, nii et kokkuvõttes läks sõit päris pikaks.




Terve kevade ja suve alguse sai oodatud Miniklubi suvepäevi. Plaanis oli ju ikkagist mere taha minna ja ma ei mäleta, et ma oleks varem Miniga Hiiumaal vuranud, kuigi mõttes on see kogu aeg olnud. Läks aga nii, et sattusin ootamatult juuli algul Londonisse. Lootus oli maanteed mööda Miniklubi suvepäevadeks naasta, aga kahjuks läks seekord sedapsi, et saabusime lennukiga pärast suvepäevi. Nii et suurepärases seltskonnas ja Miniga Hiiumaa avastamine jäi seegi kord tegemata. Kuid õnneks sai Inglismaal Midasi klubi suvepäeval osaleda ja terve päeva neid uurida ning lõpuks oma silmaga ka sõitmas näha




Mõned pildid ka Londonis kaamera ette jäänud Minidest, mida kahjuks ei olnud üldse palju:






Kuid ma ei tulnud ka päris tühjade kätega Inglismaalt tagasi. MiniMini kollektsioon sai väikese täienduse


Nii saabuski järjekordne Vanatehnika Lustisõit 18. juulil Turbasse, Eesti Mootorispordi muuseumisse. Edasi-tagasi sõit ise oli juba väga mõnus, aga hoone ja see mis seal sees oli, on juba hoopis teine teema. Ma oleks tahtnud seal palju kauem olla ja tehnikast rohkem kuulda. Praegu on lootus seda 2018. suvepäevadel teha




Augusti algul üllatasid töökaaslased ammuununenud sünnipäeva puhul sellise tordiga. Mis seal salata, hinge tegi soojaks ja Mini seisis veel pikalt külmikus.

Tordi idee saadi sellest pildist:


Augustis hakkasime sügistuuri plaanima ja esmalt jäi sõelale 26. kuupäeva Sibulalaat Kallastel. Selle plaanimise vahel sai 15. augustil taas Miniga garaazhist välja sõita. Seekord siis Vanatehnika Lustisõidu seltskonnaga Tallinna Teletorni, kus samal ajal oli ka kaks nõukogude aja teemalist näitust. Lahe oli, et seekord ei olnud üksi Miniklubi lippu hoidmas – Ares sai oma nullkahe viimasel hetkel liikuma ja tegi sõidu kaasa. Torni tipus olnud põllede näitusest ma suurt ei hoolinud, kuid värava juurest alanud ajastu näitusel oli palju tuttavat Päikeseloojang Teletornist on alati muljetavaldav, nii et siin ei oskagi rohkem midagi öelda.








26. august, Sibulalaada kuupäev jõudis aina lähemale, aga kuna ilmataat viskas taas vingerpussi ning keegi meist korraldust ja utsitamist enda peale ei võtnud, juhtus nii, et 25. augusti õhtuks olin jäänud veel ainult mina, kes oleks Miniga Tallinnast Kallastele vuranud. Nii otsustasin nädalavahetuse hoopis Jõhvis õuetöödega sisustada. Õnneks Kaido oma Miniga ikkagi osales, nii et kui Miniklubi kevad algas Põhja-Eestis ühe Miniga, siis etteruttavalt võib öelda, et nii ta ka ühe Miniga Peipsi ääres lõppes

Järjekordne võimalus Mini tuulutada tuli 19. septembril, kuil Vanatehnika Lustisõit viis meid Balti jaama Lembit Adamsoni kuulama. Sõidust endast nagu polegi midagi rääkida – sügisõhtune Tallinn, aga see eest sai autod põhimõtteliselt perroonile parkida ja Adamsoni võikski jääda kuulama Pärast tegin veel väikese tiiru sügisõhtuses Tallinnas.










Miniga garaazhi sõites olin lootusrikas, et vähemalt üks sõit on veel Miniklubiga ees ja ehk toimub ka mingi hobiautode hooaja lõpetamine. Viimasest, ehk hobiautode hooaja lõpukruiisist sain teada 30. septembril, kruiisi päeval, kui veeresin Jõhvi poole luikede järve vaatama. Võib-olla polnudki nii halb, et alles siis sellest kuulsin, kuna balletiplaan oli juba mitu kuud varem minu eest otsustatud ja ära jätta poleks seda saanud.

Oktoobri algul sain teate, et aeg oleks kindlustust uuendada. Andsin siis viisakalt teada, et ma talveks oma Minile kindlustust ei soovi ja tuleme selle teema juurde tagasi kevadel 2018, kui asfalt taas kuivama hakkab. 12. oktoobriga oli Väikese (P)äikese sõidud 2017. aastaks tehtud, kuigi 15. oktoobri pühapäeval oli fantast ilm ja vajalikud liikumised oleks suurima heameelega Miniga teinud. Mõttekoht 2018. aastaks, ehk peaks pikema kindlustuse tegema?

Kuid nüüd siis põnevamast poolest, ehk kuidas mu latiino temperamendiga Briti aadlipreili hooaja vastu pidas. Kui kõik ausalt ära rääkida, siis … hästi. Sõite oli vähe ja riigipiiri ei ületanud ning nii kogunes vaid 807 kilomeetrit.
2016. sügisel Raimondi külastus, tema ettepanekul 98-ga sõites ning kevadel plärina tõttu õhupuhasti otsast eemaldatud „keeleke“ on mootori töö rahuldavaks teinud. Kui mootor soe, siis on ka tühikäik olemas ja ei pea kusagil seistes enam gaasiga mängima, et auto välja ei sureks.
Ostsin sügisel uue vaakumvooliku, mis võiks mootori tööd ehk veelgi parandada. Külge sobitades selgus, et sai veidi suur valitud ja katsetamisel ilmnes, et ka olemasolev suudab vaakumit hoida.
Kuna juulist alates sai Miniga vaid kord kuus sõita, siis nendest lühikestest otstest ei piisanud aku laadimiseks ja üle poolte kordadest tuli garaazhist startides teiselt autolt särtsu juurde anda. Siin on loomulikult parimaks rohuks rohkem sõitmine , aga igaks juhuks ostsin ka akulaadija, et ka talvel akut täis hoida.
Tagumiste pidurite teema on jätkuvalt üleval ja ei ole kaotanud lootust, et ka see hooaeg algab garaazhis pidureid nokitsedes
Viimasel sõidul kustus vasak tagumine gabariidi tuli, ehk nüüd pidin ka selle üles otsima. Võtsin tule lahti ja paari uue pirniga katsetades oli selge, et õnneks andis pirn saba. Jõudsin juba ka poest kallid uued punased pirnid osta, kui selgus, et need Mini pessa ei sobi. Seega vaja nüüd uuele olemasolevale pirnile punane lakk peale tõmmata ja tuli tagasi kokku panna.
Väike kahtlus on, et vähemalt parem tagumine reguleeritav amort on läbi minemas. Lühikese eluea võib osaliselt kirjutada ka selle kraesse, et esimesed aastad sai sõidetud tavakõrgusel, aga ostetud sai just madaldatud vedrustusele mõeldud amordid. Eks näis, kuidas see hooaeg läheb.
Võtsin ka näidikute paneeli välja, kuna kellade taustavalgustused olid tasapisi kustunud. Enda üllatuseks pean vaid kaks pirni välja vahetama ja trükiplaadil pirnide kontaktpinnad elektrit juhtiva lakiga katma. Tööks vajalikud asjad on kõik juba olemas, aga pole veel seda aega võtnud, et ära teha.
Riiulis ootab endiselt ka 2016. aastal ostetud roolilatt, kuid eelmisel hooajal kolksu nagu polnudki ja eks paistab, millal selleni jõuan.

Ahjaa! Peaaegu oleks unustanud. 2017. suvel võttis minuga ühendust Andy, kes Väikesel (P)äikesel kunagi katuse alla lasi. Nii et sai üht-teist autokese ajaloost teada ja nüüd on Andyl käsil järjekordne ümberehitus – Mini Sprint replica, ehk madaldada nii katust, kui kere. Nagu ta ise ütles, Väikese (P)Äikese puhul jäi neil omal ajal julgusest puudu, et kohe Sprint teha. Siin ka pildike minu Mini lõikamisest 1990ndatel:


Ilusat, suurepärast ja meeldejäävat Vabariigi Sünnipäeva kõigile!


Ärge unustage, et kevad ja uus hooaeg pole enam mägede taga. Nii et kel veel nokitsemast ja kõpitsemist (sh mootori kokkupanemist ), siis nüüd on viimane aeg tegutsema hakata

[eino]

Pikk ja põhjalik aasta kokkuvõte nagu Margole kohane tort on äge
Jõudu ka selleks aastaks

[Margo]

Aitäh Eino! Jõudu kulub selleks aastaks kindlasti ära ja kuhugi tuleb oma tegemised kirja panna, muidu ununevad ära Jep, tort oli äge!

Ei kirjuta seekord pikka ilmastiku juttu, vaid ütlen lühidalt - kõik viitab sellele, et talv hakkab läbi saama. Sellega seoses sai nädalavahetusel Mini nokitsetud. Ei midagi erilist, esmalt kodus tagatule pirn lakitud ja näidikuteplokk korrastatud ning tehtu garaazhis külge pandud. Tulemuseks toimivad tuled ja pimedas nähtavad näidikud:


Tagantjärgi mõeldes oleks vist võinud ka näidikud lahti lammutada ja seest tolmust puhastada … Eks kui väga igav hakkab, saab seda millalgi teha Lisaks kontrollisin õli ja jahutusvedeliku tasemeid ning laadisin akut, ehk pole esimene sõit enam kaugel.

Nüüd ootan ... Varsti annan teada

[Margo]

Eile lõppema pidanud ootamine sai läbi alles täna õhtul ja sedagi pärast viisakat, aga kindlameelset selgeks tegemist, et "homme" ei ole võimalus:

Homme läheb hoopis tegutsemiseks ja siis saan ka ise teada, kas kastis on ikka see, mis tellisin

Teel töökotta:


Pärast poolt aastat seismist vajas Väike (P)äike käivitamisel ikkagi vähest abi, aga kui juba käima läks ja liikuma saime, siis sujus kõik suurepäraselt

[Margo]

Laupäeva varahommikul sõitsin eelmises postituses näidatud kastiga töökotta ja selle avades selgus, et Minispares oli saatnud kõik mis olin tellinud, ainult väikese mudru, mis minu jaoks kõige segasem, oli pannud ilusti ühte kilekotti


Plaan oli paigas ja hakkasime tegutsema. Kui rattad ja trumlid maas, selgus tõsiasi, et üks totu ei olnud läbi mõelnud, mida piduriplaatide vahetamiseks teha tuleb. Ehk, selleks et neid vahetada, tuleb ka veovõll lahti võtta ja laagrid eemaldada. Rahvatarkus on, et tervelt õnnestub kätte saada ühe laagri kümnest. Meil oleks laagri purunemine tähendanud liikumatut autot. Mõtlesime, uurisime, otsisime ja otsustasime, et uued plaadid jäävad ootama laagreid, kuid plaatide küljes olevad detailid vahetame ära.
Pikk jutt lühidalt kokku võetuna, poole päevaga olid kõik vajalikud osad vahetatud, süsteem õhutatud, pidurid peale keeratud, vihmasajus testitud ja jõudsime isegi ülevaatuse ukse taha, et teada saada, et järjekord on nii pikk, et Mini nad vastu võtta ei jõua. Egas midagi, Mini tagasi töökotta esmaspäeva ootama. Õnneks olin sellega arvestanud.


Esmaspäeva hommikul olin varakult ülevaatuse järjekorras. Laupäevase töö tulemusena olid kõik pidurid paremad kui varem ja tänu seaduse muudatusele on järgmine ülevaatus järgmisel kevadel, mitte novembris nagu siiani. Mina olen rahul
Tagasiteel linna sai Veteranipäeva auks ka üks pildike tehtud:


Kuid kõik ei olnud nii roosiline, kui mu senisest jutust võib tunduda. Pidureid ehitades jõudsime jälile ka aastaid häirinud vibratsioonile. Vasak „hub“ kergelt loperdab. Ma ise pakuks, et kunagi on mingi löökauk liiga terav olnud. Igatahes plaanime ka selle ära vahetada ja siis saab ka uue piduriplaadi panna.

Esmaspäeva õhtul tegin linnas väikese tiiru ja nüüd ootan juba laupäevast Pärnu sõitu

Ahjaa, Väike (P)Äike ei olnud esimene Mini, mida ma Tallinnas nägin. Neljapäeval vuras üks Tallinna Ülikooli ees vastu ja esmaspäeval parkis üks Musumäe kõrval parklas. Nii et kevad on käes

[Margo]

Nädalavahetusel sai Miniklubi hooaeg avatud Pärnus Avatud Kalasadamate päeval:


Kirjutasin väikese kokkuvõtte ka ürituse teemasse:
http://www.miniklubi.com/foorum/viewtop ... f=6&t=2019

Nagu seal kirjas, pidas Mini end väga hästi üleval. Mõlemad otsad sujusid ilma probleemideta. Mini käivitus hommikul ilma lisaabita. Kõige rohkem pelgasin mõnda plusskraadi, aga panin end vist piisavalt soojalt riidesse ja villastest sokkidestki oli kasu, nii ei hakanud kummalgi sõidul, ega ka kohapeal külm. Nii et väljasõit oli väga lahe ja aitäh Madis, et selle välja pakkusid

Mini sai ka täna Tallinna tänavaid nautida, aga sellest juba järgmises postituses.

[Margo]

Enne kui järgmised sõidud peale tulevad, väike kokkuvõte 1. mai kevadpühast. Pikka nädalavahetust seekord teha ei õnnestunud, seega tuli kuidagi 1. mai sisustada. Juhtus nii, et käisime Balti jaama turul värsket puuvilja ostmas ja plaan oli ka burksi proovida ning kui sinna juba sõita, siis miks mitte Miniga:


Turul ringi konnates leidsin ka endale vaatamisväärset:




Põgusal vaatamisel tundus, et asi võiks täitsa liikumisvõimeline olla, aga kahjuks ei leidnud tol hetkel kedagi, kes oleks osanud selles Fiatist vähe lähemalt rääkida.

Turu tiir tehtud ja kotid autos, ei raatsinud kohe koju sõita, seda enam, et kõrval on veel säilinud natuke tööstusarhitektuuri, milles oleks NIIIII palju põnevaid garaazhi pindu. Seega tiirutasin natuke Telliskivis ja tegin mõned klõpsud.












Kuna Balti Jaamast ei õnnestunud põgusa otsimise peale soovitud "gurmee" burksikohta leida ja sõidulust oli sees, siis sai võetud siht Räägu Pesale:


Gurmee asemel sai korraliku vanakooli suure burksi mitu korda soodsamalt ja isegi imestasin, kuidas pärast seda veel Minisse jaksasin istuda

Nüüd tuleb leida aeg, et Mini puhtaks pesta ja siis 15. mail vanatehnika lustisõidule vurada:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=60238
Sihtkoht veel paigas pole, aga kui tuleb, postitan ka meie vastavasse teemasse.

[Margo]

Viimasest postitusest pea kaks kuud ja enne suvepäevi paras aeg vahepealne kokku võtta.
Nagu viimases postituses kirjas, leidsin 12. mail aja ja pesin Mini eelolevaks sõiduks puhtaks ning tegin ka väikese kuivatustiiru kesklinnas. Rahval ja endalgi oli rõõmu laialt

15. mai kuuma suvepäeva õhtul sai õigeks ajaks Nõmme turu parklasse vuratud, et Vanatehnika Lustisõidu raames Kumna mõisa sõita. Rivis oli taas põnev autode valik ja uudistamist jagus vast kõigile.


















Kumnas kohapeal selgus, et kuigi mõis on kunagi isegi filmilindile jäänud, ei olnud mina sellest varem midagi kuulnud. Uus taastatud mõisahoone on ilus, värviline ja põneva arhitektuuriga, aga mis ma siin ikka jutustan, las pildid räägivad enda eest.
























Tagasisõit kulges kaunis päikeseloojangus ja kokkuvõttes oli väga hea õhtupoolik.

[Margo]

6. juuni õhtul sai taas Miniga Nõmme turu parklasse vuratud, aga seekord mõnusale Miniklubi õhtusöögile Kiusis. Seltskond ja teemad suurepärased ning aeg möödus lennates.


Juuni keskpaik kujunes küll päikeseliseks, aga ka väga tuuliseks ja ühel tuuliseimal päeval, täpsemalt 19. juunil, sõitsime Vanatehnika lustisõidu raames Pakri Tuletorni kaema. Mida sa ikka marutuulega teed, kui lähed pankrannikule ja ronid tuletorni tippu, et loodusjõude kõige paremini tunda
Kuid torn ise ja vaated kaalusid pükse jalast puhuva tuule üle ning kui keegi millalgi sinnakanti satub ja aega üle, siis soovitan seda külastada.









Lugesin ka need trepiastmed üle, aga täpset arvu enam ei mäleta. Kuid see on meeles, et ei erinenud palju töö trepist. Tööl on 272 astet, torni oma jäi vist ka alla 300.






Pilt 1888 aastal ehitatud tuletorni "tipust".


"Valguspesa" hävis teises maailmasõjas, aga Eifeli torniga samas tehases valminud metallist alus on siiani alles:


Mina lahkusin torni juurest viimasena, isegi omanikud olid juba läinud. Aga kuidas sa jätad kasutamata sellist võrratut päikeseloojangut Lisan siia vaid väikese valiku sel õhtul tehtud piltidest




















Tagasi sõites oli tuul juba rahulikum ja liiklust vähem, nii et üks mõnus kruiis Harjumaal.
Järgmises postituses juba meie ülilahedatest Suvepäevadest