Veidi ajaloost: miks Mini? Keeruline küsimus, ehk Mini armastus oli nii sügavalt ajusoppides sees, et oli ainult aja küsimus, millal „legendaarne briti väikeauto“ minu omandiks saab. Sai vahelduva eduga sobivat isendit netis otsitud siit ja sealt, käisin ühte ka Eestis vaatamas aga kuidagi ei olnud see õige.
Pärislugu sai alguse suvel 2011. Mini „pisikusse“ nakatunud elukaaslasele Toomasele jäi silma üks Leedu autopilusés müügil olev auto, Mini Rover 1,3, 39kw,1994, mille hinna ja esialgsete piltide suhe oli nagu paigas.Otsustasime kiiresti et lähme, lasin leedukal autot ära broneerida.
Kesköise stardiga olime varahommikul kohal,auto paistis hea, proovisõit tehtud, väiksed vead nagu ikka, kaasavõetud autospetsialistidest sõbrad väitsid et „paremat sa selle raha eest niikuinii ei leia“. Mis siis ikka - raha lauale ja Eesti poole sõit. Kohe oli tunda et mootor käib ebaühtlaselt ja tee peal saime aru et tühikägul tahab üldse välja surra – ei teinud sellest suurt numbrit, küll saab ehk pöördeid õigeks kodus timmida. Hiljem selgus et asi pole nii lihtne nagu arvasime. Viga otsiti igast võimalikust kohast,nii siit kui sealt kuid ei miskit – auto ei tööta nii kuis peab.Isegi UM- is sai käidud nii öelda testis kuid miskit asjalikku nõu sealt ei tulnud. Mida kõike sai proovitud ja testitud, siinkohal tänud minilistele kes kohe abi pakkusid ja nõuga aitasid. Sai siis tomograafiga (äkki kirjapilt ja sõnastus teine – kuid mõte jääb samaks) süüdet mõõdetud ja avastus – süütenurk vale. Siis ka meenus et autol oli sidur just vahetatud ja sealt ka mõte et äkki on vale sidur, kuna Mini üks anduritest loeb süüdet hoorattalt aga siduri kinnitus määrab hooratta asetuse...
Mis siis ikka - mootor maha... Ja üllatus - vale sidur. Tore,et viga teada!
Uus sidur,mootor tagasi ...käib nagu kell...korras,õnnestus Polnud hetkekski kahtlust et liitun Miniklubi seltskonnaga ja hakkan võimalikult paljudest üritustest osa võtta. Vastuvõtt oli soe ja esimene üritus, kus osalesime oli sügistuur 2011 Järva-Jaanis.
Kevadel 2012 käisime Minilistega Kurtna laadal, suvel Lõuna-Eestis ja sügisel Nigula looduskaitsealal. 2012. aasta hooaeg möödus üsna muretult, pisivigu sai koduste vahenditega edukalt parandatud ja neid palju ka polnud. Talv saabus veidi ootamatult

Sai siis enne jõule Minit lahti riietama hakatud Jõulukingituseks sain Minile grilli või grillitud Mini ... Ajalist eesmärki ees pole, teeme nii et oleks endal huvitav ja jõukohane.