Miniklubi

Suvepäevad 2014

eero — Thu, 04 Sep 2014 09:59:58 +0000

Miniklubi suvepäevad on aasta aastalt kasvanud ja nii oli 2014. suvepäevade korraldajatel Jannol ja Jaanusel keeruline ülesanne leida keset suve sobiv laagriplats, kuhu lisaks Eesti minilistele mahuksid ära ka külalised Soomest ja Lätist. Suuna, kuhu see aasta Minide ninad keerata, valikul tuli ootamatult appi Vihula mõis, kus täpselt Miniklubi Suvepäevade toimumise ajal pidi kohal olema Laidoneri Memoriaal. Kaht suurt üritust lähestikku planeerida ei olnud mõttekas, seega otsustasime Suvepäevad ja Vihula külastuse ühildada, mis tähendas, et sellesuvine siht oli Lääne-Virumaa. 27. juuni õhtupoolikul kogunesid Minid Tallinna Peetri Selveri parklasse. Väljasõiduks oli koos 12 Mini ja 4 saateautot. Ühiselt suunduti Tallinna ringtee kaudu Tallinn-Narva maanteele ja ilusas õhtuses päikesepaistes sõideti Arbavere puhkekeskusesse. Traditsiooniliselt ei möödunud ka see sõit ilma tehniliste viperusteta. Riinu ja Andrease Mini otsustas puhkepausi teha ja liikuma said nad alles mõni tund hiljem, kui Einolt uus jagaja kaas oli saadud. Arbaveres tervitasid meie seltskonda juba tuttavad soomlased ja lahke pererahvas. Ööbimiseks ettevalmistused tehtud, pandi grillid sooja ja saunaahi küdema. Esmane nälg kustutatud, suundusid esimesed sauna ja ülejäänud õhtu möödus mõnusas suminas, uudiste vahetamise ning Minidega (taas)tutvudes. Külalised lõunamaalt saabusid nagu eelminegi aasta hilistel õhtutundidel. Laupäeva hommik tervitas minilisi imelise päikesepaistega ja selleks ajaks kui enamus üles tõusid, olid tublimad, seekord lätlased, juba auto-orienteerumas. Pärast ei olnud viimased ka kitsi orienteerumise teele jäänud looduskaunite kohtade kiitmisel. Pilte sellest võib näha ka nende blogides ning pildialbumites. Hommikusöögid ja –joogid lõpetatud oligi aeg suunduda Vihula mõisa. Viimastena jõudsid kohale Arbavere kaudu Tallinnast saabunud Eino Mini ning Arbaverest hiljem startinud Margo ja Riinu Minid. Suur tänu korraldajatele, kes olid Minide jaoks reserveerinud terve vana talli seinaäärse ja kuhu me oma Minidega peaaegu ära mahtusime. Uudistamist oli mõisas küllaga, seda nii autode kui imekauni kompleksi mõistes ja rahvast oli kohale tulnud nii palju, et kohati oli liikudagi kitsas. Minidki said suure tähelepanu osaliseks ja pildike jõudis ka Autolehte. Päev Vihulas möödus kiirelt ja peagi saabus aeg, kui asuti seltskonniti tagasiteele. Arbaveres jätkus mõnus olemine ja enne kui esimesed Minid lahkuma hakkasid, jäädvustati ka kõik kohalesaabunud Minid piltidele. Kokku oli sel hetkel platsil 19 Mini, mis jääb küll alla eelmise aasta suvepäevadele (siis oli kohal 30 Mini) aga on siiski tubli saavutus! Õhtu möödus meeleolukalt. Räägiti Inglismaale IMM`ile minemisest, peeti maha tuline paberlennuki lennutamise võistlus, mille parimaid autasustati ning nauditi seltskonda. Pühapäev tervitas minilisi korraliku vihmasajuga, mis mõjutas ka edasisi plaane - pakiti asjad ning pöörati rattad koduteele. Ülevaata koostas: Margo Keerme Vaata ka: Suvepäevade teema foorumis

Janno ja Mini Cooper

eero — Fri, 16 Mar 2012 14:50:46 +0000

Valmistamise aasta: 1991 Mootori töömaht: 1275 cm3 Mootori võimsus: 45 kW Minu mini-lugu sai alguse 2007 aastal sellest, kui sõbral selline auto oli. Piisas ühest korrast sõita, kui minus süttis armastus klassikalise Mini vastu. Veidi minide kohta uurinuna panin enda jaoks paika, et mootor 1.3 liitrine ja karburaatoriga. Kiiresti sai Saksa automüügi portaalidest üks masin välja valitud ning treilamehele raha kaasa antud. Nädalapärast võis juba uuele silmarõõmule Tartusse järele minna. Pilt, mis kohale jõudes avanes oli järgmine: Jõudes Tallinnasse ja Mini haagiselt maha saanud, hakkas salongi suitsu sisse ajama. Sellega seoses põlema maha pea kogu elektrijuhtmestik. Peale selle suutsin lähipäevil veel tuvastada mõned pisivead ning loomulikult hunniku roostet, mis Minile nii omastesse kohtadesse peitu oli pugenud. See aga mind ei morjendanud. Esimese talve jooksul sai ette võetud üsna kapitaalne remont – välja sai vahetatud kõik roostes keredetailid ning selga uus värv: Kevadeks sai masin kokku ning osa võetud ka esimesest Miniklubi üritusest. Sellest ajast saati olen võimaluse korral igast üritusest osa võtnud ning väikese panuse ka ise korraldamisse andnud. Mitu aastat on korraldatud Miniklubi suvepäevasid ning sügiseti kellelgi talgute korras abis käidud. Lisaks kuulun MTÜ Eesti Miniklubi asutajaliimete hulka. Aegamööda on saanud ka auto kallal veidi edasi pusitud ja üht-teist välja vahetatud, juurde lisatud. Läbi aastate on autoga seoses väga palju toredaid mälestusi. Ühe ereda mälestusena võib välja tuua sõbra pulma, kus oli au olla pulmaauto juhiks ja seda oma Miniga: Täpsemalt ja põhjalikumalt saab lugeda minu Miniga seotud toimetustest siit.

Henry unistus

eero — Fri, 16 Mar 2012 14:46:31 +0000

Mini on lihtsalt suure hingega pereliige!

Saab uue värvikihi peale, mootori tuksuma, interjööri sisse ning maanteele sügisel 2007. Ehitusaasta: 1988 Tühimass: 600 kg Välimus: Punane, peeglid ja katus valge. Mootor: 1256 m3 / 55kW ( Metrolt laenatud upgrade) Veermik: 12X6,5 valuveljed Interjöör: Must samet, punaste äärtega.

Eino tibu

eero — Fri, 16 Mar 2012 14:44:07 +0000

Minu Mini Morris on sünniajaga 1972a. ja alkselt 850cc. Kuna Kupla Wolkari ost läks aja taha siis saingi 2004-ndal aastal Mini omanikuks. Ostetud on Soomest ja maksis sealset raha 800 ja on veel tänagi soome registris kuid kui saab uue kuue siis parandan vea. Algul sõitsin umbes pool aastat siis arvasin et tuleb hakata remonti tegema ja seda on tehtud siiamaani ja lõpu pole näha kuna peab juu muud ka tegema. Mis siis tehtud, alus vanker on täielikult remonditud, ära vahetatud kõik kummipuksid, muud puksid ja laagrid, kerel on tehtud täielik remont-keevitus välised plekid mis vaja on vahetatud, praegu ootab värvimist värvi valik ei ole veel lõplik nii et kellel ettepanekuid siis palun, muretsetud on 1300cc mootor. Kogu selle käigus olen ka midagi õppind ja arvan et pange see ka kõrva taha et EI OLE NII RIKAS ET TEHA ASJA ODAVAS KOHAS. Nii et praeguseks olen remondi peale kulutand umbes 60tuh. krooni +kooli raha. Mõned pildid siis ka, kahju et ei ole alles esimest pilti. Pilte on remondist palju aga suured ja ei mahu siia, aga nii ohmu olen arvutis et väiksemaks ei oska teha. Lisaks loe foorumist

Märdi mõnuallikas

eero — Fri, 16 Mar 2012 14:39:56 +0000

Seega kui vanust oli piisavalt, load pooleldi tehtud ning vajadus oli kasvanud hirmsuureks, algas otsing Mini järgi. Saksamaa netilehed söötsid ette supermõnusaid kaunitaare, ennenägematuid Mini versioone ja palju muudki, kuid miski sai pidevalt takistuseks - hind, iluvead või liigne tavalisus(kui Mini kohta seda üldse öelda saab). Kuni ühel päeval leidsin sunroofiga ning oranzide velgedega üpris odava pilli. Ma tundsin, et pean selle endale saama... Kõvasti orgunni, kulutatud närve ja raha hiljem seisis Saksamaal päris minu oma Mini! Oh yeah. Treileri koht tagatud ning ootused kõrgele aetud, jäin ma ootama... Kuni ühel päeval kontrollides, et kaugel mu kullake ka on avastasin, et mingi suvaline treiler oli käinud MINU Minil järgi. Hapuks kiskus olukord siis, kui sain teada, et see polnud meie treiler, vaid mingite suvaliste poolakate oma. Aitäh! Oh seda kibestust ja vastikut tunnet. Kuu aega nägin oma Mini unes, mis veereb nüüd Poola augulistel teedel. Vaesekene. Raha sain tagasi, vabandusi ega kompensatsiooni ei pakutud. Nii kadus soov omada Minit päris pikaks ajaks ära. Kõik teised Minid paistsid Saksa lehtedel üpris koledad välja, võrreldes sellega, mis mul oli juba korraks omastatud. Enam ei olnud soovi tavalise masina järgi, tahtsin katuseluuki, kuid nendega masinad maksid kordi rohkem kui eelpool mainitud auto. Oranzidest velgedest ma parem ei räägigi - lootusetu otsing. Kuid kunagi tulevikus on mu Minil igatahes oranz velg kindel mats. Lisaks loe foorumist

Kristjani Cooper

eero — Fri, 16 Mar 2012 14:25:40 +0000

Mini Cooper 1.3 SPi

Ehitusaasta: 1996 Tühimass: 700 kg Välimus: Kroom kaitserauad. Valge katus ja peeglid. Muud kroomvidinad siin-seal. Juudi sümboolikaga kleepsud. Lisatuled.Kroominimtatsioonigaplastmassistnumbrilauad. Mootor: 1.3 SPi 46kW / 63 PS neljakäiguline manuaalkast Veermik: Kummid on kahjuks kasutamise tagajärjel muutnud küllaltki siledaks. Valuveljed on ka. Läigivad ja puha! Punast värvi amordid, ausõna, olen ise näinud! Interjöör: Nahk/tekstiil istmekatted. Pählipuust armatuur ja käigukangi nupp. Orig. Smiths näidikud ja kell armatuuris. Audio/Multimeedia: "Pätsuaegne" Sony CD. Mängib siis kui isu on. Kaks kõlarit, enamjaoli siiski mono heli. Tugev käelöök armatuuril käivitab ka teise kõlari. Äkiline, kiire, stiilne... Väga stiilipuhas . Saab hakkama iga ilmaga ja võidab iga neiu südame, ükskõik millises konditsioonis ta ka ei oleks. Kõrgem klass.... Minu käes on ta olnud aastakese. Armastan teda üle kõige. Muudab mu rõõmsaks. On justkui vitamiin.

Märdi kaunitar

eero — Fri, 16 Mar 2012 14:22:21 +0000

Austin Mini Mayfair edition

Ehitusaasta: 1985 Tühimass: 600 kg Välimus:

Roostevabad kaitserauad,
koopalaiendid, liistud uste all.
Toonklaas
John Cooper signatuuriga UnionJack lipp katusel
AngryDuck kleeps tagaluugil

Mootor:

mootor 998 cm3
31 kW / 5500 rpm
neljakäiguline manuaalkast

Veermik:

12X6,5 valuveljed
Gaz gaasiamordid

Interjöör: Nahksisu punane/ sininePunased põrandavaibadHetkel väga kehva armatuur , kuid peatselt uus .Milllgi uus lagi tulemas Audio/Multimeedia: Kõlaritele koht olemas ja valmis Stereo jääb hiljemaks

Priidu 1986 Austin

eero — Fri, 16 Mar 2012 14:18:40 +0000

20. sajandi klassika Inglise autotööstuselt.

Paberite järgi küll Austin Mini, kuid kes ikka sedad Austinit seal ees mäletab." Driving a Mini is the closest thing to flying." Maakeeli siis, et Miniga sõitmise tunne on väga lähedal lendamisele. Ehitusaasta: 1986 Tühimass: 600 kg Välimus:

Roostevabad kaitserauad, koopalaiendid, liistud uste all.
Toonklaas tuleb
John Cooper signatuuriga triibud
Bullet Mirror peeglid
Monte Carlo avatav katus

Mootor:

mootor 998 cm3
31 kW / 5500 rpm
neljakäiguline manuaalkast
max speed 131 km/h
Varsti saab ehk uue mootori, mida hetkel ehitatakse, siis lähevad numbrid ilusamaks. 130 hp võiks 600 kg päris kiiresti sajani liigutada

Veermik:

12X6,5 Revolite valuveljed
165x65 R12 Yokohama rehvid
KYB gaasiamordid

Interjöör:

Valge nahklagi
Istmed ja sisu kavatsen ka juulis heledast nahast teha
Pähklipuust armatuurlaud - puit mitte plastik
Smiths näidikud

Audio/Multimeedia: Tulemas. Kuna ruumi on vähe siis tahab veel veidi nuputamist.

Ranno silmarõõm

eero — Fri, 16 Mar 2012 13:56:21 +0000

Minu "klassikalise" Mini lugu

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kui ükspäev meie firma raamatupidaja ütles, et tema mees ostis endale Wolksu rannabagi- sellise. Loomulikult mina, kui autode teemal õrnahingeline inimene, tahtsin ka kohe endale sellist "asja" saada. Õnnetuseks pole nende saadavusega just kõige paremad lood ja nii jäigi see unistus katki. Järgmise hiilgava mõttevälgatusena tuli soov soetada Smart. tüüpi liikurit. See jäi hinna tõttu katki, kuna see tundus teise autona peres, suht kalli mänguasjana. Aga üks õige eesti mees ei jäta jonni, eriti kui asi puudutab autosid ja uue vaimustusena mõtlesin hakata Mini omanikuks. Ärge küsige miks sellised väikest kasvu autod... vastust ma ei tea. Vanarahvatarkus ütleb: Mõeldud, mõeldud... ja nii minagi seadsin sammud Tallinna autoturu poole, kus teadsin olevat palju kasutatud autode maaletoojaid. Külastasin kõiki neid bisnisemehi seal ja tulemuseks oli kõikjalt viisakas jutt, et see kes endale mini tahab, sellel pole arvatavasti ladvas kõik korras ja parem kui selle asja üle pikemalt järgi mõtleks. Minul oli, aga juba mobile.de-st isegi paar autot välja valitud... seekord ei õnnestunud ka raha eest vahendajatelt autot saada. Alla 100 kilo eekse autot keegi enam tänapäeval tuua ei viitsi. Mõni lubas viisakusest asja uurida, aga nii see jäi... Paralleelselt sai uuritud ka koduturul toimuvat.Kuna Eestis n.ö. klassikalisi minisid võib orienteeruvalt kolme käe sõrmedel üles lugeda, siis ei saa siin ka suurest järelturust rääkida. Lõpuks jäi silm pidama ühel Jüris nukralt seisval Minil. Esimene kohtumine oma uue autoga leidis aset peaaegu öösel ja taskulambi valgel. Kuupaistel sai löödud käed ja varsti olingi Mini omanik. Päev oli siis 15.september 2003. Esmane investeering minisse oli 34K + 4K väärtuses muid müüjale kasulikke kokkuleppeid. Mina olin rahul. Rohkem pilte , infot ja restaureerimise hinnakirja leiate Ranno enda minilehelt aadressil: http://www.hot.ee/minumini/

Rover Mini

Valmistusaasta: 1992 Töömaht: 1273 Võimsus: 46kW Kere tüüp: kupee Mootori tüüp: Bensiin-Kat Pikkus: 3054 Laius: 1440 Kõrgus: 1351 Uksi: 2 Istekohti koos juhiga: 4

Morris 1977 ja Harri

eero — Fri, 16 Mar 2012 13:45:17 +0000

Paberite järgi Morris Mini 1977...

...ostetud 1994 aastal Tartust.

Peale armeeteenistust oli kibekähku transpordivahendit vaja ja vaatasin kodumaisel autoturul ringi. Jalgu jäi ZAZ 965 mida töökaaslane parajasti müüs. See auto teenis mind oma viis aastat. Kahjuks jääb sapikas ikke sapikaks, ehita teda paremaks palju tahad:-) Müüsin auto maha keset jaanuarikuud ( mida see ostja küll sellega peale hakkas ?, küttesüsteem puudus....) Silma jäi, et keegi pakub Morris Mini müüa. Teadmata eriti, millega on tegu, läksin kohale. Pisike auto oli toodud natuke suurema Datsun veoauto kastis ja leitud kuskilt Hollandist puuriida äärest....Seisukord oli masinal õudne, vajas korralikku keevitust. ( Naine, nähes autot lubas mu ametlikult hulluks kuulutada...irw :-)) Samas oli riistapuu sõidukorras ja kärutasin katseks temaga tükk aega mööda lumehangesid:-)) Katsesõidul juhtus väike äpardus ja jäin paar kilomeetrit linnast väljas teepeale. Bensiin otsas. Lihtsameelne maapoiss nagu olen, arvasin, et igal autol on näidikul punane tuli mis näitab kütuse lõppemise ohtu või vähmalt mingigi reserv :-) Minil on asi konkreetne, kui näidik täpselt nullis siis ka auto seisab...irw. Edasi. Raha küsiti autokese eest 6000 kr. Keevitustööd kestsid sõbra abiga kaks nädalat ja viimistlus ning värvimine teise samapalju. Salongi ja istmete polstritööd tegin ise vana Singeri õmblusmasinaga. Vajaminevad varuosad tõin Helsingist kahest erinevast inglise autode remondiga tegelevast töökojast. Palju vidinaid andis eestist tellida kui jupimüüjatele pähe istusin:-P. Klaasist katuseluugi muretsesin Helsingist ja päris tigedaks ajas fakt, et Minile oleks sobinud oluliselt odavam Ziguli oma :-)). Päris kõike vajaminevat hankida ei õnnestunud või osutus liiga kalliks. Leidsin juhuslikult kuulutuse kus pakuti 1500 kr eest osadeks Mini 1000. Tegemist oli soomest taastamisele toodud autoga. Peremees olevat eestis võlgadesse sattunud ning põgenenud kohalike " kantpeade "eest ära põhjapolaarjoone taha:-)) Masin oli mootori ja kere poolest täiesti romu kuid hulga vajalikku ma sealt ära kruvisin. Järgmisena hakkas häirima auto väike kõrgus teepinnast. Teed olid Tartus 90 -ndate alguses auklikumad kui praegu. Otsustasin vahetada 10" rattad suuremate vastu. Teadmata mida selleks teha , läksin Türi firmasse Mewitepp asja uurima. Mulle valmistati 13"X 7 valuveljed ( enne olid all samas firmas valmistatud 10" X 5 valukad ) ning osta sain ka reguleeritavad Hi - Lo kõrgendused mida nad Inglismaale müügiks tootsid. Flantsid ja rattapoldid rataste kerest eemaletoomiseks pidin ise leiutama ja valmistama. ( Ei ole midagi maailmas uut, hiljem nägin, et täpselt samasugused vidinad on ka Mini kataloogides pakkumisel ) Tegelikult tuleb esimesed alumised õõtshoovad pikemate või reguleeritavate vastu vahetada ja mina lahendasin selle lihtsalt vahetüki juurde keevitamisega ( ei soovita mingil juhul teha ja hetkeseisuga on need asendatud orginaalidega ) Rohkem suuremaid ehitusi vist teinud ei ole, korra läks oma rumalusest puru peaülekanne ja põhjusel, et panin mootorisse liiga vedelat õli. Minile sobib mootorisse 15W 50 ja äärmisel juhul 15W 40. ( Viimane arv näitab,et õli on suhteliselt paks ) Kui mõni õlimüüja muud väidab siis saatke ta viisakalt kaugemale ning jääge oma arvamuse juurde. Tean eestis vähemalt kolme Austin Metrot ( sama mootor ja ülekanne ) kes on oma käigukasti ja mootori liiga vedela õli tõttu õhtale lasknud. Suuremat peavalu on valmistanud veel pidurid ( trumlid ees ja taga ) Vähemalt vanematel mudelitel ei reguleeru pidriklotsid ise paika ja neid tuleb aeg-ajalt viimaste kulumise kompentseerimiseks peale keerata. Kui lõtk trumlite ja klotside vahel on pisutki liiga suur siis vajub pedaal esimesel vajutamisel põhjani....... Ma ei saanud asjale mitu aega pihta, enne kui lasin ühel spetsialistil üle vaadata.... Korra proovisin ühe tuttava soomlase Mini eeskujul salongisoojendust moderniseerida. Paigutasin kapotialla lisaradiaatori. Hiljem võtsin ära, sest selle tagajärjel suurenes jahutussüsteemi maht ning auto kabiin soojenes talvel oluliselt aeglasemalt. See mis soojemaks ei läinud oli salong :-)). Efekti andis mootori termostaadi vahetamine mis avaneb suurele jahutusringile kõrgema temperatuuri juures. Neid on müügil vähemalt kolme erinevat varianti, nn. suve ja talve variandid. Mingil ajal katsetasin jahutusventilaatori tiiviku eemaldamist, asemele panin elektrimootori ja termoanduriga juhitava propelleri, nagu uuematel mudelitel. Tulemuseks sain teada, et senikaua kui jahutusradiaator asetseb mootori otsas ei piisa ainult elektriventilaatorist mootori jahutamiseks. Panin aga mehhaanilise tiiviku tagasi ja elektiventilaatori jätsin täiendavaks. Sama lahendus on uuematel tehasemudelitel.Õige oleks muidugi jahutusradikas koos elektriventilaatoriga tõsta mootori ette aga pole leidnud sobivat radikat mis nii vähe ruumi võtaks. Orginaali ostma ka ei kipu:-)) Piduri peasilindri annab suurepäraselt vahetada Ziguli oma vastu ja ümberehitamist oli üllatavalt vähe.....Ma ei tea kas ketaspiduritega Minil see nii lihtsalt peaks minema...... Veel avastasin, et Mini roolisammast annab madalamale sülle lasta ja selleks on olemas isegi spetsiaalsed kronsteinid. Mingil ajal ma seda kasutasin kuid siis loobusin...maitse asi..

Natuke naljakaid juhtumisi....

.........Tuleb meelde reis, kus oskasin metsavaheteel esiotsaga kraavi vajuda. ( Sellest ma ei räägi, et parajasti hooplesime elukaaslasega üksteise ees, et kumb ikka autot paremini juhib...irw ) Mure suur, sest esiots kaalub oma 150 või rohkem kilogrammi. Pidasin kinni mööduva traktori ja palusin juhilt abi väljatirimisel. Kabiinist ronis välja pisike jässakas vanamees. Sõnagi lausumata läks ja rabas auto esiotsa sülle ning tõstis teepeale :-)) Pobisedes ,et see ka mõni auto, kadus enne kui me teda korralikult tänadagi jõudsime.....Vot on mõnel ikke jõudu:-)) .........Ja need lõputud võidusõidud maanteel... Üksi autojuht ei suuda üle viie minuti nii tillukese auto, nagu Mini taga sõita....Maksku mis maksab, peab mööda saama :-) Usun, et teised Miniomanikud nõustuvad minuga. Üks lugu. .......Sabas sõidab vana Volvo, sees pereisa koos lastega. Muidugi sõidetakse uhke kaarega mööda.Tagaaknal lapsed kes näitavad keelt ja keskmist sõrme...irw. Mul sellest midagi aga poeg hakkas sõna võtma ning nõudis neile karmi karistust... Kuna Käsk pidi olema vanem kui Meie ja minu Isa au oli mängus:-)) siis jäin natike maha, võtsin hoogu ning tuiskasime 130 km tunnis sellest Volvost mööda. Peeglist nägin korraks pereisa, kelle suu oli ebaloomulikult lahti vajunud ning lastel oli naerutuju kadunud :-)) Rohkem me seda Volvot ei näinud. ......Kord tahtsid mustlased autot ära osta! Seletasin neile, et tilluke küll aga ikkagi auto ning erinevalt hobusest on tarvis juhilube! Ka sõitmine selle riistapuuga on palju keerulisem kui "kaeramootoriga".....irw. Kratsisid mu jutupeale kukalt ning rohkem pole nad mind tüüdanud:-)) Hetkeseisuga on auto juba teist aastat laiali ning ootab uue ja võimsama mootori pealetõstmist. Paraku tuleb esipidurid Austin Metrolt pärit nelja töösilindriga ketaste vastu vahetada ( trummelpidurid jäävad 1275 cm* mootoriga liiga nõrgaks ) Esipoolraami sai omal ajal häda sunnil keevitusega parandatud ning nüüd tarvis koos tagumisega välja vahetada. Kasutatud poolraamid ja natuke muud nänni kinkis üks tore soomlane ja nende renoveerimisega olen enam - vähem mäel. Suvel 2005 võtsin ette järjekordse renoveerimise...et autokest uuesti sõidukorda saada. Paraku osutus töömaht prognoositust palju suuremaks kuid jõudsin siiski masina komplekteerida ja teha proovisõidu. Kahjuks selgus, et uus , avariiliselt Austin Metrol võetud doonormootor oli saanud löögi piki veovõlli ning midagi ära lõhkunud peaülekandes..:-(( Tööd: Mõlemad poolraamid täielikult renoveeritud, põhja kohati lapitud. Uued esituled, suunatuled, aku, esipõrkeraud, esiamordid, käsipiduri tross, piduritorustikud, summuti, aknatihendi iluliistud, esiistmed, stereo, kõlarid, singnalisatsioon. Kasutatud Austin Metro juppidest kokku ehitatud ventileeritavate ketaspiduritega esisild. Tagasillas vahetatud õõtshoobade puksid, tihendid, pidurikilbid, trumlid uuema tüübi vastu....Lisaks korrosioonitõrjet, värviparandusi....lõputult... ( kokku ca 250 töötundi ) Nii, et kevadel veel korra mootor maha võtta käigukasti vahetuseks, reguleerida 1 roolilati sisemine liigend ning välja vahetada 1 ülemine esisarniir..... ........ ja loodetavasti saab meie klubi jälle juurde ühe sõidukorras Mini :-) Välimus: Tumeroheline pärlmutter, kroomitud kaitserauad, lihtsad koopalaiendid, ees roostevaba kängururaud ( individuaalsete jooniste järgi tellitud ) , kergelt toonitud klaasid. Sportrool. Pioneer stereo 2 kõlariga. Norm. signa. Mootor: mootor 1256 cm3 Veermik: 175/50 R13 rehvidel 7" laiad valuveljed Interjöör: Tumepunane samet ja kunstnahk, esiistmed kaetud heleda plüüziga.Orginaalistmed viskasin kohe välja ja esimestel aastatel olid asendajateks Saab 96 eriti kõrge seljatoega toolid. Pikapeale hakkasid nad mind ahistama, sest salong tundus kitsas ja tahaistmele oli raske midagi käest ära panna. Asemele panin teise äärmuse ,võimalikult madala seljatoega istmed ja isegi peatugesid tavaliselt ei kasuta. Selle variandiga jäin siis rahule. Hetkeseisuga on peal hoopis Austin Metro esiistmed. Sport - või täispuitrooli kasutan vastavalt meeleolule Selle vahetamine käib kiiresti. :-))