...ostetud 1994 aastal Tartust.

Peale armeeteenistust oli kibekähku transpordivahendit vaja ja vaatasin kodumaisel autoturul ringi. Jalgu jäi ZAZ 965 mida töökaaslane parajasti müüs. See auto teenis mind oma viis aastat. Kahjuks jääb sapikas ikke sapikaks, ehita teda paremaks palju tahad:-) Müüsin auto maha keset jaanuarikuud ( mida see ostja küll sellega peale hakkas ?, küttesüsteem puudus....)
Silma jäi, et keegi pakub Morris Mini müüa. Teadmata eriti, millega on tegu, läksin kohale. Pisike auto oli toodud natuke suurema Datsun veoauto kastis ja leitud kuskilt Hollandist puuriida äärest....Seisukord oli masinal õudne, vajas korralikku keevitust. ( Naine, nähes autot lubas mu ametlikult hulluks kuulutada...irw :-)) Samas oli riistapuu sõidukorras ja kärutasin katseks temaga tükk aega mööda lumehangesid:-)) Katsesõidul juhtus väike äpardus ja jäin paar kilomeetrit linnast väljas teepeale. Bensiin otsas. Lihtsameelne maapoiss nagu olen, arvasin, et igal autol on näidikul punane tuli mis näitab kütuse lõppemise ohtu või vähmalt mingigi reserv :-) Minil on asi konkreetne, kui näidik täpselt nullis siis ka auto seisab...irw. Edasi. Raha küsiti autokese eest 6000 kr. Keevitustööd kestsid sõbra abiga kaks nädalat ja viimistlus ning värvimine teise samapalju. Salongi ja istmete polstritööd tegin ise vana Singeri õmblusmasinaga. Vajaminevad varuosad tõin Helsingist kahest erinevast inglise autode remondiga tegelevast töökojast. Palju vidinaid andis eestist tellida kui jupimüüjatele pähe istusin:-P. Klaasist katuseluugi muretsesin Helsingist ja päris tigedaks ajas fakt, et Minile oleks sobinud oluliselt odavam Ziguli oma :-)). Päris kõike vajaminevat hankida ei õnnestunud või osutus liiga kalliks. Leidsin juhuslikult kuulutuse kus pakuti 1500 kr eest osadeks Mini 1000. Tegemist oli soomest taastamisele toodud autoga. Peremees olevat eestis võlgadesse sattunud ning põgenenud kohalike " kantpeade "eest ära põhjapolaarjoone taha:-)) Masin oli mootori ja kere poolest täiesti romu kuid hulga vajalikku ma sealt ära kruvisin.

Järgmisena hakkas häirima auto väike kõrgus teepinnast. Teed olid Tartus 90 -ndate alguses auklikumad kui praegu. Otsustasin vahetada 10" rattad suuremate vastu. Teadmata mida selleks teha , läksin Türi firmasse Mewitepp asja uurima. Mulle valmistati 13"X 7 valuveljed ( enne olid all samas firmas valmistatud 10" X 5 valukad ) ning osta sain ka reguleeritavad Hi - Lo kõrgendused mida nad Inglismaale müügiks tootsid. Flantsid ja rattapoldid rataste kerest eemaletoomiseks pidin ise leiutama ja valmistama. ( Ei ole midagi maailmas uut, hiljem nägin, et täpselt samasugused vidinad on ka Mini kataloogides pakkumisel ) Tegelikult tuleb esimesed alumised õõtshoovad pikemate või reguleeritavate vastu vahetada ja mina lahendasin selle lihtsalt vahetüki juurde keevitamisega ( ei soovita mingil juhul teha ja hetkeseisuga on need asendatud orginaalidega )

Rohkem suuremaid ehitusi vist teinud ei ole, korra läks oma rumalusest puru peaülekanne ja põhjusel, et panin mootorisse liiga vedelat õli. Minile sobib mootorisse 15W 50 ja äärmisel juhul 15W 40. ( Viimane arv näitab,et õli on suhteliselt paks ) Kui mõni õlimüüja muud väidab siis saatke ta viisakalt kaugemale ning jääge oma arvamuse juurde. Tean eestis vähemalt kolme Austin Metrot ( sama mootor ja ülekanne ) kes on oma käigukasti ja mootori liiga vedela õli tõttu õhtale lasknud. Suuremat peavalu on valmistanud veel pidurid ( trumlid ees ja taga ) Vähemalt vanematel mudelitel ei reguleeru pidriklotsid ise paika ja neid tuleb aeg-ajalt viimaste kulumise kompentseerimiseks peale keerata. Kui lõtk trumlite ja klotside vahel on pisutki liiga suur siis vajub pedaal esimesel vajutamisel põhjani....... Ma ei saanud asjale mitu aega pihta, enne kui lasin ühel spetsialistil üle vaadata....

Korra proovisin ühe tuttava soomlase Mini eeskujul salongisoojendust moderniseerida. Paigutasin kapotialla lisaradiaatori. Hiljem võtsin ära, sest selle tagajärjel suurenes jahutussüsteemi maht ning auto kabiin soojenes talvel oluliselt aeglasemalt. See mis soojemaks ei läinud oli salong :-)). Efekti andis mootori termostaadi vahetamine mis avaneb suurele jahutusringile kõrgema temperatuuri juures. Neid on müügil vähemalt kolme erinevat varianti, nn. suve ja talve variandid.

Mingil ajal katsetasin jahutusventilaatori tiiviku eemaldamist, asemele panin elektrimootori ja termoanduriga juhitava propelleri, nagu uuematel mudelitel. Tulemuseks sain teada, et senikaua kui jahutusradiaator asetseb mootori otsas ei piisa ainult elektriventilaatorist mootori jahutamiseks. Panin aga mehhaanilise tiiviku tagasi ja elektiventilaatori jätsin täiendavaks. Sama lahendus on uuematel tehasemudelitel.Õige oleks muidugi jahutusradikas koos elektriventilaatoriga tõsta mootori ette aga pole leidnud sobivat radikat mis nii vähe ruumi võtaks. Orginaali ostma ka ei kipu:-))

Piduri peasilindri annab suurepäraselt vahetada Ziguli oma vastu ja ümberehitamist oli üllatavalt vähe.....Ma ei tea kas ketaspiduritega Minil see nii lihtsalt peaks minema......

Veel avastasin, et Mini roolisammast annab madalamale sülle lasta ja selleks on olemas isegi spetsiaalsed kronsteinid. Mingil ajal ma seda kasutasin kuid siis loobusin...maitse asi..

Natuke naljakaid juhtumisi....

.........Tuleb meelde reis, kus oskasin metsavaheteel esiotsaga kraavi vajuda. ( Sellest ma ei räägi, et parajasti hooplesime elukaaslasega üksteise ees, et kumb ikka autot paremini juhib...irw ) Mure suur, sest esiots kaalub oma 150 või rohkem kilogrammi. Pidasin kinni mööduva traktori ja palusin juhilt abi väljatirimisel. Kabiinist ronis välja pisike jässakas vanamees. Sõnagi lausumata läks ja rabas auto esiotsa sülle ning tõstis teepeale :-)) Pobisedes ,et see ka mõni auto, kadus enne kui me teda korralikult tänadagi jõudsime.....Vot on mõnel ikke jõudu:-))

.........Ja need lõputud võidusõidud maanteel... Üksi autojuht ei suuda üle viie minuti nii tillukese auto, nagu Mini taga sõita....Maksku mis maksab, peab mööda saama :-) Usun, et teised Miniomanikud nõustuvad minuga. Üks lugu.

.......Sabas sõidab vana Volvo, sees pereisa koos lastega. Muidugi sõidetakse uhke kaarega mööda.Tagaaknal lapsed kes näitavad keelt ja keskmist sõrme...irw. Mul sellest midagi aga poeg hakkas sõna võtma ning nõudis neile karmi karistust... Kuna Käsk pidi olema vanem kui Meie ja minu Isa au oli mängus:-)) siis jäin natike maha, võtsin hoogu ning tuiskasime 130 km tunnis sellest Volvost mööda. Peeglist nägin korraks pereisa, kelle suu oli ebaloomulikult lahti vajunud ning lastel oli naerutuju kadunud :-)) Rohkem me seda Volvot ei näinud.

......Kord tahtsid mustlased autot ära osta! Seletasin neile, et tilluke küll aga ikkagi auto ning erinevalt hobusest on tarvis juhilube! Ka sõitmine selle riistapuuga on palju keerulisem kui "kaeramootoriga".....irw. Kratsisid mu jutupeale kukalt ning rohkem pole nad mind tüüdanud:-))

Hetkeseisuga on auto juba teist aastat laiali ning ootab uue ja võimsama mootori pealetõstmist. Paraku tuleb esipidurid Austin Metrolt pärit nelja töösilindriga ketaste vastu vahetada ( trummelpidurid jäävad 1275 cm* mootoriga liiga nõrgaks ) Esipoolraami sai omal ajal häda sunnil keevitusega parandatud ning nüüd tarvis koos tagumisega välja vahetada. Kasutatud poolraamid ja natuke muud nänni kinkis üks tore soomlane ja nende renoveerimisega olen enam - vähem mäel.

Suvel 2005 võtsin ette järjekordse renoveerimise...et autokest uuesti sõidukorda saada.

Paraku osutus töömaht prognoositust palju suuremaks kuid jõudsin siiski masina komplekteerida ja teha proovisõidu. Kahjuks selgus, et uus , avariiliselt Austin Metrol võetud doonormootor oli saanud löögi piki veovõlli ning midagi ära lõhkunud peaülekandes..:-((

Tööd: Mõlemad poolraamid täielikult renoveeritud, põhja kohati lapitud. Uued esituled, suunatuled, aku, esipõrkeraud, esiamordid, käsipiduri tross, piduritorustikud, summuti, aknatihendi iluliistud, esiistmed, stereo, kõlarid, singnalisatsioon. Kasutatud Austin Metro juppidest kokku ehitatud ventileeritavate ketaspiduritega esisild. Tagasillas vahetatud õõtshoobade puksid, tihendid, pidurikilbid, trumlid uuema tüübi vastu....Lisaks korrosioonitõrjet, värviparandusi....lõputult... ( kokku ca 250 töötundi )

Nii, et kevadel veel korra mootor maha võtta käigukasti vahetuseks, reguleerida 1 roolilati sisemine liigend ning välja vahetada 1 ülemine esisarniir.....

........ ja loodetavasti saab meie klubi jälle juurde ühe sõidukorras Mini :-)

Välimus: Tumeroheline pärlmutter, kroomitud kaitserauad, lihtsad koopalaiendid, ees roostevaba kängururaud ( individuaalsete jooniste järgi tellitud ) , kergelt toonitud klaasid. Sportrool. Pioneer stereo 2 kõlariga. Norm. signa.

Mootor: mootor 1256 cm3

Veermik: 175/50 R13 rehvidel 7" laiad valuveljed

Interjöör:Tumepunane samet ja kunstnahk, esiistmed kaetud heleda plüüziga.Orginaalistmed viskasin kohe välja ja esimestel aastatel olid asendajateks Saab 96 eriti kõrge seljatoega toolid. Pikapeale hakkasid nad mind ahistama, sest salong tundus kitsas ja tahaistmele oli raske midagi käest ära panna. Asemele panin teise äärmuse ,võimalikult madala seljatoega istmed ja isegi peatugesid tavaliselt ei kasuta. Selle variandiga jäin siis rahule. Hetkeseisuga on peal hoopis Austin Metro esiistmed. Sport - või täispuitrooli kasutan vastavalt meeleolule Selle vahetamine käib kiiresti. :-))