Margo 1975 Morris Mini

Lood meist ja minidest
Vasta
Kasutaja avatar
Margo
Postitusi: 679
Liitunud: 05 Aug 2008, 21:26
Asukoht: Tallinn

Margo 1975 Morris Mini

Postitus Postitas Margo » 05 Okt 2009, 10:59

Tere,

Asusin juba "Huvitavad leiud!" teemas Miniest küsimusele vastama, kui mõtlesin, et kaua ma ikka teisi teemasid risustan, aeg on autole oma nurgake tekitada :)

Mõte oli kollase Mini lugu Agu Sihvka kombel algusest kirja panna, aga pole midagi, eks see algus tuleb siis mingi hetk järgi :)

Miniest, vastuseks su küsimustele:
Mini oli mõnda aega veermiku kohendamisel ja eelmise nädala Reedest uuesti liikvel. Mõningad küsimused on veel üleval, aga loodetavasti laheneevad needki.
Arvele võtmise protsess on samuti lahtine, kuid ehk jõuab käesoleva nädala jooksul ka sellega kuhugi edasi. Suvi hakkab ju vägisi otsa saama.

Seniks aga üks pildike sügispäikese käes peesitavatest Minidest, autod vast tutvustamist ei vaja :)

Pilt
Kasutaja avatar
ElavLegend
Postitusi: 65
Liitunud: 04 Jaan 2009, 00:12
Asukoht: viljandi

Postitus Postitas ElavLegend » 05 Okt 2009, 22:12

Fapsee,ülbe kuju :twisted: :)
Shitaks kena pill,eriti valukas mis all on:)
Kasutaja avatar
Margo
Postitusi: 679
Liitunud: 05 Aug 2008, 21:26
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Margo » 13 Okt 2009, 14:39

3

2

1

TADAAAAA!!! :D
Pilt
Janno
Postitusi: 1945
Liitunud: 15 Mai 2007, 20:25
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Janno » 13 Okt 2009, 14:52

Ja ongi parempoolse rooliga Mini registris :!:
Palju õnne ja pikki kilomeetreid :lol:
Cooper Sport
Kasutaja avatar
Ülari
Postitusi: 155
Liitunud: 01 Okt 2008, 18:15
Asukoht: tallinn

Postitus Postitas Ülari » 13 Okt 2009, 16:32

väga lahe et said hakkama :lol: :lol: :lol:
Kasutaja avatar
Margo
Postitusi: 679
Liitunud: 05 Aug 2008, 21:26
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Margo » 15 Okt 2009, 10:54

Tere,

Alustan nüüd oma teise Mini loo kirjapanemist. Põhjus miks ma sellega nii kaua venitasin on see, et ma tahtsin kõigepealt selgeks saada mis kujul see autoke Eesti teedel legaalselt vurama hakkab ja millise riigi numbrimärkidega ta seda teeb. Teadupärast armastatakse Eestis järgida kõikvõimalikke suure maailma seadusi ja soovitusi saksa täpsuse ning vene lollusega ning et olla kindel, et kõik mis vähegi võimalik oleks keelustatud, siis keearakase sellele vene lollusele veel mitu vinti peale. Kuid eks igast asjast omal ajal.

Autoke millest juttu tuleb on tehasest välja veerenud eelmise sajandi 70. aastate alguses ja esimest korda on ta arvele võetud 1. märtsil 1975 aastal. Auto originaalvärvist ei ole veel õrna aimugi, kuid inglise tehnilises passis seisis kollane ja olemasolevate piltide järgi on ta sellist värvi kandnud juba vähemalt viimased 14-15 aastat, aga võimalik, et mingit tooni kollane oli ta juba tehasest välja veeredes. Originaal mootor oli 848 kuubikuline. Kuna auto sünniajast on möödunud juba mitu aastakümmet ja auto omanikeks on olnud mitte just originaali hindajad (tänu millele ka see autoke mulle silma jäi), siis ma ei ole kindel kui palju originaaldetaile autol veel küljes on. Keredetailidest on kindlasti enamik tänu hr R. Oostele välja vahetatud ja tulevikus tuleb minulgi seda tööd jätkata. Mootorit on samuti väheke järgi aidatud. Lisaks on tehtud päris põhjalik iluoperatsioon, mille tulemusena on Mini katus veidi madalam kui tavalisel Minil ja kere pinnalt on kaotatud erinevaid Minile omaseid detailide liitmiskohtades olevaid tiivakesi. Aga see ongi just see, mis mulle selle auto juures meeldib.

Nüüd aga auto saamis- ja toomisloo juurde.
Kui siin üldse kedagi süüdistada saab, siis olen see mina ise. Kuna ma ei käinud oma esimese Mini keretööde tegijale piisavalt peale, siis 2009. a Minide suvetuuri alguseks ei tahtnud see auto kuidagi valmis saada.

Nädalake enne suvetuuri sai Argoga ürituse marsruut läbi sõidetud ja terve päev Miniga erinevatel teedel kulgemist tekitas minuski suure soovi Miniga sõita, või siis vähemalt kuidagigi Miniga tegeleda. Mul oli sel ajal üldse kange soov olemasolevaid autosid müüa või vahetada ja midagi uut ja huvitavat hoovi peale veeretada. Mõnda kandidaati sai isegi vaatamas käia, aga kuna need ei haaku selle foorumi teemaga, siis ütlen lihtsalt, et hammas millegi uue järele oli verel.

Järgmistel päevadel peale marsruudiga tutvumist ja kui suvetuurini oli jäänud vaid loetud päevad, kolasin UK eBays ringi ja lugesin vähe põhjalikumalt ka TheMiniForum’it, mis vahepeal oli unarusse jäänud. Mulle meeldib aeg-ajalt sealsetele kuulutustele pilku peale visata, kuna mõnikord võib seal huvitavaid asju vägagi mõistliku hinnaga leida. Kuna enamus nodi mida parasjagu pakuti mul oma autole vaja ei läinud, või oli juba olemas, siis vaatasin esimest korda ka alajaotust „eBays müügis olevad asjad”. Tegu siis kohaga kuhu foorumiliikmed, kes on midagi eBaysse üles riputanud, panevad sellekohase teema ka sinna üles. Neid teemasid läbi lapates leidsin nii Weber karburaatoreid kui ka muid huvitavaid vidinaid, isegi paar autot oli müügis. Nii et esimese lehekülje teemades midagi väga ahvatlevat ei olnud. Teise lehekülje alguses köitis mu tähelepanu teema, millel oli 7-8 vastust. Tavaliselt on eBay teemadel paar vastust kui niigi palju. Kui teema pealkirja lugesin, suurenes mu huvi veelgi. Avasin siis teema ja lugesin selle läbi, avades samaaegselt taustal kuulutuse. Ütleme nii, et kui ma kuulutuse esimest pilti nägin vajus suu ammuli ja oli hea, et ma istusin. Esimene pilt mis mulle vastu vaatas oli see:

Pilt

Suure õhinaga vaatasin läbi kõik kuulutuses olnud pildid ja siis veel ühe korra, et olla veendunud, et ma ikka õigesti näen. Seejärel võtsin ette kuulutuse teksti ja teksti lõpus olnud lingi alt avanenud teema TheMiniForumis. Olles kogu selle infolaviini endasse ahminud oli selge – ma olen müüdud! Piltidelt vaatas vastu just selline Mini millest mina unistanud olen, kuid mille tegemine Eestis üle mõistuse kallis oleks. Loomulikult oli kuulutuses selgelt välja toodud, et auto on seisnud ja nokitseda on vaja nii kere kui muude asjade kallal, lisaks on probleeme käiguvahetusega. Kuid kõik need vead tundusid üldpildi kõrval tühistena. Kui ei ole just 110% originaali fanaatik, siis kuidas saavad sellised pildid kedagi külmaks jätta :)

Pilt

Pilt

Pilt
PS! Hiljem avastasin, et mul on see sama pilt kusagilt netiavarustest juba ammu oma arvutisse salvestatud ja luban ühe korra arvata, milline auto sellel pildil kogu mu tähelepanu köitis :lol:

Egas midagi, olles endaga veidi aru pidanud ja näidanud kuulutust ka vennale ning mõeldes, et kui nüüd asi ära teha, et siis kuidas auto Eestisse saaks otsustasin helistada omanikule. Võib-olla omanik ei olegi huvitatud auto välismaale müügist või on ehk mingeid nii hulle vigasid, et ei tasu autoga vaeva näha. Oksjoni hind oli tol hetkel ulmeliselt väike ja näis et asi on liiga hea, et olla tõsi. Vestlus omanikuga sujus vägagi hästi ja nalja sai nii sellega, et mu hääletoon oli väga sarnane ta sõbra omaga ja ta arvas, et sõber teeb tema kulul nalja, kui ka sellega kui ta küsis, et kust ma muidu helistan ja kuhu auto läheks. See oli üks selliseid hetki kui soovid, et vot just nüüd oleks vaja diktofoni või kaamerat. Kõne lõpetades oli selge, et kuulutuses ei olnudki millegagi liialdatud ja auto on tõesti nii hea/kehv, kui ma arvasin ta olevat.

Järgmine samm oli välja selgitada rahalised võimalused, kuna kellel masu ajal ikka seda krõbisevat tagataskus niipalju on, et üks auto lihtsalt emotsioonide ajel lisaks osta. Olemasolevate müük mõistliku hinna eest nii kiiresti poleks kuidagi õnnestunud. Olles saanud kinnituse, et rahalised vahendid on vajadusel leitavad teavitasin sellest ka müüjat ja soovisime üksteisele edu, et tema jaoks tõuseks hind soovitud tasemele ja minu jaoks jääks hind võimalikult madalaks.

Jätkub…
Kasutaja avatar
Margo
Postitusi: 679
Liitunud: 05 Aug 2008, 21:26
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Margo » 19 Okt 2009, 13:12



Oksjoni lõpuajaks oli 2009. aasta juulikuu 25. päev, Eesti aja järgi kusagil kella 13 paiku. Siinsele rahvale ei ole vist vaja meelde tuletada mis päevaga tegemist oli ja mis tol päeval toimus ;) Kuid kes ei tea, siis sel päeval algas meie Miniklubi suvetuur. See tähendas seda, et ma ise ei saanud mitte kuidagi oksjoni kulgu ja lõppu jälgida ning panustasin vennale. Siis aga selgus, et vend plaanib just sel päeval vähe suuremate masinatega metsa müttama minna. Väljavaated ei olnud kuigi head. Õnneks on eBays võimalus määrata oma piirhind ja siis lasta oksjonil omasoodu kulgeda ja just nii me ka tegime. Määrasime piiri, üle mille väga maksta ei raatsi, et kui veab siis veab ja kui mitte, no mis siis ikka teha – üks Mini on ju juba olemas.

Võite ette kujutada, kui ärevil ma tol Laupäeval olin. Loodetavasti see väga välja ei paistnud :) Kuna ma teadsin, et vend jõuab netti alles õhtul ja uudiseid mul senikaua loota ei ole, püüdsin niipalju kui võimalik keskenduda Minide suveuurile. Aeg-ajalt muidugi kiikasin kella, vaatasin palju oksjoni lõpuni veel aega on ja mõtlesin, et huvitav, kas minu piirhind on juba üle pakutud.

Olime oma suvetuuriga jõudnud Padise kloostrisse ja ekskursiooni käigus tõusnud kloostri torni ning kuulasime huvitavaid lugusid kloostri minevikust ja olevikust, kui „Worms” teatas, et mulle on saabunud sõnum. Esimese hetkega ei osanud midagi arvata ja kuna tegu oli Laupäevaga, siis eeldasin, et tuleb mingi pakkumine õhtul kuhugi minna või midagi teha. SMS’i vaadates olin taaskord rahul, et ma parasjagu istusin, mitte ei turninud kusagil kloostri treppidel. Sõnum oli tulnud UK numbrilt ja sisuks oli „You won!!!!! I think? Matt”. Igaks juhuks saatsin kohe vastusõnumi, et mis oli võitja nimi ja mis oli lõpphind. Kui ka sellele vastus tuli, siis ma olin seesmiselt nagu poisike, kes on jõulukuuse alt leidnud oma unistuste kingituse. Õnneks suutsin ma end talitseda ja ei hakanud kloostri tornis mingit võidutantsu tegema või miskit muud sellist. Aga suunurgad tõmbusid kõrvuni küll :) Kuid säilinud oli ka väheke ratsionaalsust, mis õlale koputas ja küsis, et mis nüüd edasi saab ja peamine – kuidas auto Eestisse saada.

Võib öelda, et selle uudisega oli minu nädalavahetus täiuslik – suurepärane Minide suvetuur hästi lahedas seltskonnas ja uudis, et olen saanud endale teise Mini – mis sa hing ikka rohkem oskad tahta :)

Tegelikult üks asi oli ikkagi täiuslikkusest puudu...

Suvetuurilt naastes oli esimene asi hakata erinevaid logistika stsenaariume välja mõtlema. Ja kuigi me saime müüjaga hästi läbi oli ka talle vaja teha mingi ettemaks, et ma oksjonivõiduga nalja ei teinud ja nüüd alt ära ei hüppa. Ei usu, et ta oli varem kokku puutunud autoostjaga, kes mitme tuhande kilomeetri kaugusel elab.
Juuli viimane nädal oli üksiti mu viimane nädal enne puhkust, nii et tööasju millega tegeleda oli rohkem kui rubla eest.
Mini toomise osas oli kolm varianti:
Esiteks oodata kuni sugulased oma bussi valmis saavad, maha müüvad ja siis uue sõiduki järele UK-sse lähevad (mis pidi toimuma augustis);
Teine variant oleks lasta auto ära tuua;
Või kolmandaks, teha roadtrip UK-sse ja Mini ise ära tuua.

Kuna esimese võimaluse aeg oli teadmata ja sõltus väga paljudest nihu minna võivatest teguritest, siis see jäi suht kohe kõrvale. Kellegi poolt ära toomine tundus ka natuke kulukaks ja kuna selleks hetkeks olin teinud ka juba mõningased kalkulatsioonid palju roadtrip maksma võiks minna, siis sai otsustatud selle kasuks. Seda enam, et vennal oli augusti esimene nädal veel puhkus. Suht kohe oli ka autos kohad ära broneeritud, nii et kulude jagamine ei tundunud olevat probleem.

Kuidas me ka ei kalkuleerinud, selgus, et startima peame hiljemalt 1. augusti hommikul, mis aga viimase töönädala valguses oli suhteliselt hullumeelne plaan, kuna kõik päevad kestsid tööl hilisõhtuni ja mingeid reisiettevalmistusi teha ei jõudnud.

Jätkub…
miniest
Postitusi: 545
Liitunud: 31 Juul 2004, 10:49
Asukoht: tartu
Kontakt:

Postitus Postitas miniest » 19 Okt 2009, 21:08

Hopla!
Manused
PhotoFunia-3b7f9d2.jpg
PhotoFunia-3b7f9d2.jpg (78.42 KiB) Vaadatud 39155 korda
PhotoFunia-3b7dab2.jpg
PhotoFunia-3b7dab2.jpg (114.82 KiB) Vaadatud 39155 korda
Austin Mini is not just a car. She is a friend, a pet and exclusive handbag.
Janno
Postitusi: 1945
Liitunud: 15 Mai 2007, 20:25
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Janno » 19 Okt 2009, 21:38

Kustkoas sellist asja teha saab? :lol:
Paluks linki :wink:
Cooper Sport
Ken

Postitus Postitas Ken » 19 Okt 2009, 22:13

Janno kirjutas:Kustkoas sellist asja teha saab? :lol:
Paluks linki :wink:
http://www.photofunia.com/




nonii, suutsime Margo teema ära läbustada... (moded ehk tõstavad need postitused siit teemast välja ja teevad eraldi teema?!?)
Manused
PhotoFunia-3f5e67.jpg
PhotoFunia-3f5e67.jpg (102.02 KiB) Vaadatud 39145 korda
Kasutaja avatar
Margo
Postitusi: 679
Liitunud: 05 Aug 2008, 21:26
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Margo » 20 Okt 2009, 08:46

Hommik!

Võib, aga ei pea ära tõstma, esimesed kaks pilti ju täitsa teemakohased :D
Kasutaja avatar
Margo
Postitusi: 679
Liitunud: 05 Aug 2008, 21:26
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Margo » 21 Okt 2009, 10:32



31. juuli ja 1. august.

Reedene päev (31. juuli) kujunes kõige pingelisemaks, kuna lisaks tööasjadele pidin jõudma käia vedukautoga korralises hoolduses - ligi 7000 km väljasõit oleks tähendanud hooldusintervalli väga suurt ületamist. Lisaks on endal kindlam sõita, kui tead, et auto on vähemalt teoreetiliselt üle vaadatud ja muresid ei tohiks olla. Pärast hooldust pidin minema Janno juurde haagise järgi. Haagise valikul olime arvestanud, et kütusekulu võib suureneda nii umbes 10-15% - utopistid, ma tean :) Valitud kõrge tendiga tühja haagisega Tallinna tagasi sõites oli juba kütusekulu ligi kolmandik suurem ja tuuletakistus nii metsik, et seda oli lausa tagumikuga tunda. Linnas pidin veel tööasju tegema ja samal ajal saabusid ka vend oma tüdrukuga ning teatasid, et meie vahepeal viieliikmelisest neljaliikmeliseks saanud seltskond on veelgi kahanenud. Nimelt venna töökaaslane, kes oli kindel osaleja ei saanud töö juurest puhkust. Keelduti andmast ja nagu tagantjärele selgus – lihtsalt kiusu pärast. See uudis oli kõike muud kui hea ja nüüd tundus see haagise lisandunud kütusekulu väga suur. Kiire kõne Jannole ja leidsime ühise keele – rendime samasuguse haagise, ainult et ilma tendita. Egas midagi, jälle Kiili. Tallinna tagasi jõudsime õhtul mingi 8-9 paiku ja hommikul pidime juba roadtripile startima. Ei ole raske arvata, et ülejäänud õhtu kulus viimasteks pakkimisteks. Marsruudist oli teada sihtpunkt ja võimalikud vahepeatused, kuid kõik muu pidi kujunema sõidu käigus.

Loomulikult ei õnnestunud meil Laupäeval startida hommikul, kuna oli vaja veel viimased sisseostud teha ja nii asusime Tallinnast teele keskpäeva paiku. Selleks ajaks oli Eesti suvele kohaselt saabunud korralik padukas ja haagise käitumine vihmasel teel jättis vägagi soovida. Kohati ei olnud võimalik sõita kiiremini kui 70-ga, kuna eemalt vaadates võis jääda mulje, et veduk on koera moodi õnnelik ja liputab sabaks olnud haagist. Otsustasime, et Pärnus kontrollime rehvides rõhu ära. Ja nagu selguski, rõhud olid erinevad. Lisaks võtsime kütusekulu huvides maha ka haagise otsaseinad ja edasine sõit kulges juba väga sujuvalt, kütusekulu erinevust võrreldes tavasõiduga peaaegu polnudki.

Pilt

Pärnu Ikla vahelisel lõigul jäi silma ka selline Lotus Seven laadi apastraat:

Pilt

Balti riigid läbisime ühe jutiga ja peatusime vaid tankimiseks. Ökoautoga harjunu jaoks oli meie kütusekulu ikkagi suur ja väikese paagiga pidime tankimispeatusi suht tihti tegema.
Huvitavad vaatamisväärsused olid riikidevahelised piiripunktid, mis on tasapisi rohtu kasvamas:

Pilt

Pilt

Laupäeva õhtuks jõudsime Poola välja. Esimese hooga ehmatas ära piiril olnud kiirusepiirangu tahvel, et haagisega sõiduauto võib maanteel sõita vaid 70 km/h. Poola suurust arvestades ei sobinud see meie plaanidaga kohe üldse kokku. Kuid me ikkagi püüdsime seda piirangut mitte ületada.
Juba Kaunase ja Poola piiri vahelisel teelõigul muutus autode ja eriti rekkade tihedus päris suureks, kuid Poola suutis selles osas üllatada. Sisuliselt oli vastassuunas kogu aeg üks lakkamatu autode vool ja paarkümmend rekkat ühte järgi ei olnud mingi haruldus. Ja seda kõike käänulisel kitsal teel. Kuid eks me olime kuulnud ka igasuguseid lugusid Poola liikluskultuurist ja teeoludest, nii et see meid ei heidutanud.
Olles mitu tundi Poola teedel töristanud, otsustasime kella 1 paiku öösel ööbima jääda ja valisime selleks ühe teele jäänud rekkaparkla. Meil oli küll telk, madrats ja muu mugavusvarustus kaasas, aga kuna aeg oli hiline, siis otsustasime, et ei hakka telkimiskoha otsimise ja telgi ülespanemisele aega raiskama ja püüame esimese öö autos veeta. Väheke harjumatu see oli, aga saime hakkama.
Pildi keskel olevad heledad kaarjad jäljed tekitas öösel „driftinud” rekka:

Pilt

Jätkub…
Kasutaja avatar
ElavLegend
Postitusi: 65
Liitunud: 04 Jaan 2009, 00:12
Asukoht: viljandi

Postitus Postitas ElavLegend » 21 Okt 2009, 19:11

Ootame jätku,vägagi huvitav jutt;)
Kasutaja avatar
Margo
Postitusi: 679
Liitunud: 05 Aug 2008, 21:26
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Margo » 22 Okt 2009, 11:48



2. august, Pühapäev

Pühapäeval peale hommikust kontide sirutust võtsime suuna Varssavile. Ööbimiskoht oli Varssavist sajakonna, võib-olla veidi enam kilomeetri kaugusel, nii et kohale jõudsime juba mingi 10-11 paiku ja hommikust sõime turistile kohaselt kaubanduskeskuse parklas, kus siis spiraaliga supi ja kohvi jaoks vett keetsime. Parklast lahkudes jäi silma selline huvitav silt, aga noh, kui remondis, siis remondis, ei hakanud me seda kohta ka torkima :lol:

Pilt

Kuna Varssavi oli mõeldud puhtalt läbisõitmiseks, siis pilte jäädvustasime peamiselt jaapani turisti kombel autoaknast:

Pilt

Peatuse jalgade sirutamiseks tegime ainult selle hoone juures:

Pilt

Sealsamas sai GPS-s määratud järgmiseks sihtkohaks Berliin ja asusime gepsi juhatuste järgi teele. Veel paar klõpsu Varssavist:

Pilt

Täitsa loogiline kaupluste paigutus: Kui lastemoodi enam vaja ei lähe, siis astu sisse kõrvalpoodi :)
Pilt

Pilt

Pilt

Ilm oli võrreldes eelmise päevaga totaalselt teine – taevas oli peaaegu pilvitu ja temperatuur kõikus seal 33-34 kraadi vahel, mis põhjamaa inimese jaoks oli autoga sõitmiseks ikka natuke liiga palav, eriti kuna Varssavist väljuval teel toimusid mastaapsed remonditööd ja päris pikalt oli kiirusepiirang 40.

Pilt

Pilt

Pilt

Kui sellest teetööde tsoonist lõpuks välja saime, jätkus tee uutel kiirteedel mida meile kaasa antud 2000 aasta Euroopa atlases olemaski polnud :) Kiirteedel saime küll jõudsalt edasi, aga seda hetkeni mil algasid tasulised lõigud ja kassad maksmiseks. Algne mõte oli, et eks need kassad on ikka vähemalt 50-100 km vahedega, aga kui kolmas maksuputka tuli 5 km pärast eelmist ja haagisega sõitmise eest oli tasu krõbedam kui ainult sõiduauto puhul, sai meie mõõt täis ja lasime GPS-l teekonna Berliini ümber kalkuleerida selliselt, et ei peaks kasutama tasulisi teid.
Peab ütlema, et sõit muutus kohe palju huvitavamaks ja lõbusamaks oma kurviliste külavaheteede ja külakeste endiga. Vähemalt oli mida vaadata. Eraldi teema võiks muidugi teha ka Poola liiklusmärkidest oma „pulgakommi tädist” kuni erinevate „Võpatkiteni” välja :)

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Kuumast ilmast tingituna tekkis loomulikult soov ennast kusagil värskendada. Isegi kui GPS näitab järve, ei pruugi see tähendada, et sa selleni ka saad, eriti veel haagisega.
Esimese teeäärse järve äärde me küll saime, kuid see oli nii mudane ja kinni kasvanud, et sinna küll ujuma ei kutsunud:

Pilt

Mõned kümned kui mitte sadakond kilomeetrit hiljem gepsi ekraanile ilmunud suure järve äärde saamiseks kulutasime üle tunni, aga iga tee lõppes värava ja eramaaga ning lõpuks koguni lossi moodi ehitisega kus mingi lärmakas suurüritus toimus ja väga ei kutsunud sinna ujuma.

Pilt

Selle asemel jätkasime sõitu ja leidsime värskendamisvõimaluse hoopis ühes rekkapeatuse dushist. Kell oli juba päris hiline ja päevavalgus oli ammu lahkunud. Seal samas otsustasime teha ka õhtusöögi, mis minu arvates oli eriti lahe (petrolhead ikkagi ju :) )

Pilt
(Kuna voolumuundur oli meil 300W ja nõuka keeduspiraal 350W, siis igaks juhuks võtsime voolu otse akult - 12V spiraal kärssas sigaretisüütajas esimese minutiga ära :) )

Peale õhtusööki koos etendusega "jälgi mööduvaid rekkaid" oli energiat juures ja kuna Saksa-Poola piir oli vaid 100 km kaugusel, siis sai otsustatud, et sõidame veel õhtul Berliini välja.

Saksamaal nägime veidi varem toimunud ränga õnnetuse jälgi, kus tundmatuseni purunenud sõiduauto oli arvatavasti suurel kiirusel sõitnud otsa sellele teetöö haagisele, milledel lampidest noolekesed ja märgid näitavad, et nüüd on vaja rada vahetada, selline nagu siin pildil:

Pilt

Ei tea, mis toimus selle juhi peas, kuna teetööd olid juba pikalt ette märgistatud ja neid lampidest noolemärke ei olnud võimalik mitte märgata ning ta ei tabanud mitte esimest sellist haagist. Igatahes oli haagis saadud löögist paiskunud mitmekümne meetri kaugusele ja auto oli peatunud veelgi hiljem. Mõtlemapanev vaatepilt oli...

Berliini kesklinna jõudsime täpselt südaööl. Sai siis seda kuulsat väravat kiigatud

Pilt

ja peastrassel vähe ringi tiirutatud

Pilt

Pilt

Pilt

ning siis andsime GPS-le järgmise sihtkoha – Luxemburg.

Kuna kell oli juba uues päevas, siis otsustasime leida kusagil ööbimisvõimaluse ja telk püsti panna. Justkui meie kiuste, hakkas Berliinist välja sõites sadama, mis tähendas, et telkimine jääb jälle ära ja magada tuleb taaskord autoistmetel. Kui me olime leidnud sobiva väikese ja õnneks suht tühja parkla oli loomulikult vihm järgi jäänud, kuid me otsustasime mitte riskida ja ööbida autos. Mul küll käis korraks peast läbi mõte, et laotaks madratsi haagisele ja saaks vähemalt horisontaalis magada, aga nii palju ma Saksa külalislahkust ka ei usaldanud :)

Jätkub…
Kasutaja avatar
Margo
Postitusi: 679
Liitunud: 05 Aug 2008, 21:26
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Margo » 23 Okt 2009, 11:24



3. august, Esmaspäev

Esmaspäeva hommik ei olnud palju ilusam öisest magamaminekust:Pilt

Kuid see-eest möödus öö rahulikult ilma auto võimeid testivate naabriteta.

Vihmasadu ei võimaldanud hommikusööki õues valmistada ja nii tegime söögipeatuse lähedalasuvas (loe: mõnikümmend kilomeetrit) tanklas.
Pilt

Esimene pool päevast kulgeski sombuse ilmaga kiirteel, mis kohati parklaks osutus:
Pilt
Selline seismine, vahepeal mõne meetri liikumine kestis üle 2 tunni.

Pikast ummikus seismisest oli nii mõnigi auto oma koostöölepingu selleks päevaks ühepoolselt üles öelnud ja tee perves lugesime me selle ummiku jooksul kokku 8 koolnud autot mis siis äravedajat ootasid.

Päeva teises pooles jõudsime juba Saksamaa keskossa, kus siis see vähe künklikum maastik algab ja teed aina mõnusamaks muutuvad. Tõusud ja langused koos oma maaliliste vaadetega olid ikka imelised, rääkimata lubatud 130 kiirusepiirangust :) Kahju ainult, et fotod, ei suuda edasi anda languste tegelikke nurki, kuna kohati oli ikka päris kõhe mõelda, et kui ma nüüd pidurdama peaksin, mida haagis taga tegema hakkab... Kuid kõik langused ja tõusud sai sõidetud kohalikega võrdselt ja oi kuidas oleks tahtnud seda teha ilma haagiseta vähe parema juhitvausega autos - näietks Minis :P
Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Kahjuks kõige suurematest langustest ja tõusudest mul pilte ei ole, kuna ülejäänud seltskond otsustas just siis uinaku teha ja lubatud sõidukiiruse juures ma ei hakanud ise pildistamisega riskima.

Tee äärde jäid mitmed küngaste tippudes üle puude latvade paistvad lossid ja kange tahtmine oli neid vaatama minna.
Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Kui me lõpuks otsustasime südame ajagraafiku osas kõvaks teha ja üht huvitavaimat vaatama minna, siis loomulikult õnnestus meil külakeste vahel seigeldes ära eksida ja lossi otsimise asemel vaatasime Saksa väikeküla elu:
Pilt

Pilt

Märkasime ka infopunkti silti, kuid peale auto parkimist ja jalgsi seda infopunkti otsides me seda leida ei suutnudki. Nii et seekord jäi loss leidmata ja pidime seda vaid kaugusest imetlema.

Päeva jooksul tegime üldse kaks suuremat peatust, üks toiduvaru täiendamiseks ja teine õhtul grillimiseks. Toidupoe juurest ära sõites tegime väikesel ringteel valearvestuse ja sattusime tupikteele, mis lõppes mingi autokeskuse hooviga. Tee kõrval oli aga heinamaa ja vahetult aia kõrval seisid kaks päris elutruud hobuse kuju:
Pilt

Vähemalt lähemale sõites me arvasime, et tegu on kujudega, kuna nad seisid täiesti liikumatult. Nendeni jõudes pidasime auto kinni ja tegime neist pilti ja oh seda meie ehmatust, kui üks neist kujudest liigutama hakkas ja me sellise pildi saime:
Pilt

Niipalju siis kujudest :lol:

Grillimiskoha leidmine kulges meil juba tuttavas „järveotsimise“ tempos. Tanklas ei hakka ju söegrilliga mässama, sama ka põlluveeres. Kuid õhtuhämarus hakkas peale suruma ja nii tegimegi grillipeatuse ühe maalilise külakese servas voolanud jõe ääres.
Pilt

Jõge ületanud silla otsas oli selline huvitav märk:
Pilt

Kõht maitsvat Eesti liha täis, jätkasime teekonda Luksemburgi suunas.

Öised teed sealsel mägisel maastikul olid lihtsalt suurepärased :) Luksemburgi jõudsime juba traditsiooniliselt südaöö paiku.
Pilt

Tegime siis linna peal tiiru ja otsustasime, et see koht väärib ka päevasel ajal külastamist. Seega leidsime linna lähistel järjekordse rekkaparkla kus ööbida. Autos juhikohal magamine oli mulle juba nii koduseks saanud, et isegi ei igatsenud enam mingi voodi või muu sellise järele ja uni oli magus.

Jätkub…
Vasta